Kuna siin juba fotode üleküllus on tekkinud, siis... lähem sama rodupidi edasi. 

Eelmine nädalavahetus otsustas Adam, et meil on vaja Chelmsfordi minna šoppama. TEMA JA ŠOPPAMA? No ja hiljem tuli välja, et oi! seal on ju fotopood, kust tuli taaskord järgmine objektiiv soetada.. ja seda siis katsetama minna.... 

Kuna ma olen seda tüüpi "fotograaf", kes teeb pilte ja ei kontrolli kuidas välja kukkusid, ja jätan selle saatusehooleks, siis.... silly me ma ütlen. Avastasin, et mu kõik fotod on sellised... 

Eks omamoodi kunst, aga noh, ma teadsin et ma sain nii häid pilte. Ju vist mitte.. Seega järgmised mingi viis fotot on Adami omad.  

Noored poisid tekid akvedukti all kanepit ... Ja kui politseinnasid nähti, sõitsid kaks ratastega minema (vingerdades, sest noh, kanep ju!) ja vaene kolmas pidi jooksma, sest ta ratas oli katki.. :D

Muide, esimese ropsuga vaatasin, et see foto on pooleks lõigatud, aga tegelt on seintel üks valge tellisterida.. :D

Tagasiteel koju põikasime läbi taaskord Hyland pargist, et minna sinna pargiosasse, kuhu koerad ei ole lubatud (sest me käime alati seal koertega ja noh...) 

Eks ma kirusin end maa põhja, et kuladi e-eestlane võiks ikka ju midagi teada ja õppida oma vigadest. Ei. Ma pean ühte viga vähemalt viis korda tegema, et ikka kindel olla, et see ON viga. Räägin ikka veel kaamerast. Eks ma kaeblesin seal ikka tükk aega, et kuidas ma nii loll saan olla, et võiks ju sekundi võtta ja kontrollida, kas mu just tehtud fotol on ikka see sama asi pildil, või on terve pilt valge... Aga ei, milleks? Seega käisime ühest osast kaks korda läbi, et ma saaks ikka oma vea parandatud ja saaks pildid uuesti tehtud. ÕNNEKS Adam on see, kes vahepeal ikka kontrollib, kuidas pildid välja tulid. 

Eestlane. Ikka otsib õnne sirelipõõsast. 

Kuskil metsavahel oli selline iludus!! NO VAADAKE SEDA!!! nii ilus eestlane ju! 

Ühel hetkel liitusid meiega väike tüdruk ja ta isa. Tüdruk küsis, et kas ta võib minu juurest korjata lilli, mis maha olid pudenenud, sest ta kogub neid! KUI ARMAS! Hetk hiljem käisime me mõlemad mööda põõsaaluseid, et ta ikka saaks iga põõsa lilleõie oma jalgratta korvi panna ja koju viia. 

Muide, ma absoluutselt ei salli poseerimist või lähivõtteid nägudest.. Seepärast pole ühtegi pilti minust lähedalt. Ja need pildid, mis on, on Adam kiirelt teinud, kui ma olen kaugel tast või kui ma olen keskendunud millelegi muule või ... räägin tolle lapsega. 

Ma ei tea.
Aitab küll nüüd vist.

Kunagi teismelisena oli aeg, kus mu arvuti taustapildiks oli mu unistus. Peegelkaamera. No unistasin ja unistasin ja tegin uurimustöid ja no unistasin end lõhki. Ja lõpuks sain oma kauaigatsetud kaamera! Kurb tõsiasi on see, et mind huvitas ainult et kuidas saada hea pilt, kuidas teha kompositsiooni ja leida pisi asju, mis teevad pildi eriliseks. Küsi mult mis on iso või säriaeg ja vaata kuidas ma peediks tõmbun näost. Mind ei ole kunagi huvitanud tehniline külg.
Isegi praegu, mu ümber on niiiiii palju ilusat toimumas, millest võiks pilti teha, kaamera ju kodus kapis olemas. Aga no kuidagi pole motti õppida, et KUIDAS siis päriselt ikka pilti tehakse.

Adamit tabas mingi aeg fotopalavik. Ühel hetkel hakkas lihtsalt fotokaameraid kokku ostma, iga kord kui kuller tuli, oli teada et pakis on objektiiv. Iga õhtu uinun ma mingi youtube video saatel, kui kaks japsi võistlevad omavahel fotosid tehes... Yada-yada noh.

Irooniline on see, et iga noormees kes on mu elus püsinud veidi rohkem kui ühe hooaja jagu, on mult mu vana hea hobi üle võtnud. Nii mõnigi on soetanud korraliku kaamera endale (kas see oli vaid tuhin alguses või teevad nad nüüd ka palju fotosid, saatke neile meil.. ) ja no sellega on mul iga jumala kord isu ära läinud. Eks ma tean, et nii mõnigi noormees loeb siin endiselt mu kirjutusi. Lihtsalt täpsustamiseks, mul ei ole probleemi. Ilmselt just seepärast, et mul endal polegi isu pilte teha. Võta oma kaamera ja klõpsuta. Eks ma ikka uhkelt ütlen, et ega KAAMERA ei tee pilti, ikka INIMENE ise. :D :D :D lootus on lollide lohutus eksole

Aga jah, minnes tagasi Adami juurde. Ma tunnen, et tema fotohuvi on minupoolne võit. Mees, kes on kinni tehnoloogias, mugavas ja ehk laisas eluviisis, linnas ja kõiges mis on tehislik (st näeb ilu autodes, tehnikas ja... inimestes) siis nüüd tuleb ta minuga rõõmuga metsa kaasa. AHHHH! Mida ma veel oskaks tahta? Ja no see, et tal pole väga midagi selle vastu, kui me koerad kampa võtame ja sõidame kuhugi, et jalutada mis tähendab hiljem 9h jutti magavaid koeri.

Kuhu ma selle joraga jõuda tahan? Tahtsin lihtsalt jagada fotosid, mis me mõlemad teinud oleme. Kuna meil on nüüdseks riburadapidi tekkinud kolm kaamerat ja arvutu hulk objektiive, siis peab ju kasutust leidma.

Ma ei viitsi ära jagada, mis on minu pildid ja mis on Adami. Eks Adam riputab ikka oma lemparid oma Instagrami lehele. Eks mul oli kohutav tunne pärast seda, kui olin öelnud, et ta riputas ühe minu tehtud pildi üles ja oli enne veel nii uhke olnud enda üle... Sooorrrriiiii....

Ega midagi väga erilist pole, aga mõtlesin et sharing is caring  ja kui te vajate meeldetuletust, milline kevad välja näeb, siis etskae, kevad on maailmaturneega siia jõudnud praegu. Midagi kunstilist väga vist ei ole, palju niisama "eluolu" klõpse..

Meie kohalik mets- Belfairs Woods

Mingi hetk avastasime Hylands'i, mis on enamasti megasuur põld, aga nurga taha jääb mõisahoone, kus peetakse pulmi ja on totaalne kullaauk.

Nonii.. Reuben on meil see, kes pole kunagi ujumas käinud. Ta jookseb dušist tuleva veekohina peale kohale, ma ei mäletagi millal ma sain ilma ukselingi kolinata pesus käia. No täiesti hull, nii tahab vette saada. Aga ujuma? Ei. No ja kõik on ilmselt teadlikud sellest, kui väga ta oma kummipalli armastab. Kurb tõsiasi on see, et me oleme hunniku palle ära kaotanud või pika peale on läbi kulunud. Ja no see punane pall oli meil tol hetkel viimane. Rubi lasi sellel jõkke veereda ja no joomaijoo. Emasüda või mis, aga no ma ei saanud seda palli sinna jätta. Ja Rubi ka järgi ei lähe, sest no ei oska ujuda! Teiselpool jõge oli üks vanem paar oma koeraga ja proovisid ikka oksi jms visata selle pali lähedale, mis kaldast eemale triivis, et nende koer läheks tooks palli ära.. Aga mida ei juhtunud, seda ei juhtunud.
Lõpuks Adam viskas Reubeni enda jõkke, et no ujub koos palliga välja. Haha, loll ikka loodab eksole.. Rubi ujus välja aga ilma pallita ilmselgelt! Lõpuks käisin ma oma kaldal ringi, otsimas koera, kes oskaks ujuda ja meie palli välja tooks. :D
Hetk hiljem oli sama vanapaar meie pool kallast ja ühise nõu ja jõuga sai pall päästetud.

Vaadake Pixli hambaid !!!! :D 

Võilillepärjaga.. 

Meil on rannas lubatud koertel olla 1. oktoobrist (?) kuni 1.maini .. Seega pidime viimast võimalust kasutama ja enne maid veel viimast korda rannas käima..

Seekord aga polnud üldse Reubenil probleemi vette minemisega.

 

Tavakas.. 

Valmiiis... 

.. jaaaaa! 

Kuna mu kodutee siit ülikoolist on meeeeeegapiiiiikkk ja alati istume ummikutes, siis geps tuleb appi ja leiab meile alternatiive, kuidas saada koju vähem kui kolme tunniga. Vahel viib tee läbi külakeste, vahel kõrvallinnade.

Minu kinnisideeks on olnud ammusest ajast bluebells'i metsa nägemine. Eestikeelset lillenime ma ei tea, aga noh, nagu sinikellukesed või .. need teised sinised, mis sinililledega alati võidu õitsevad Eestis.
Ükspäev siis koju sõites märkasime et kellegi taluaed on lilla! No et ju siis need sinikellukad!!! Ronisin kiirelt üle aia, et teha paar klõpsu. Eks tegime nalja küll, et järgmine päev olen lehes kui kriminaal kaameraga, kes tahtis vaid pilti teha .. Aga eks kerge adrenaliinilaks oli küll, lasnuks koerad lahti või tulnud püssiga oma valdusi vaatama... :D

Tegelt minu arust pole need sinikellukadki.. Esimene pilt oli vaid mingi lambine leid, aga tundub, et see lilleväli oli mingite muude lilledega siiski. Ahhhh, mu eesmärk on ikka saavutamata!

No ja teine päev, kui koju sõitsime, siis ega Adam ei uskunud, kui ma palusin tal järgmisel ringteel tagasi keerata, sest ma ARVASIN, et ma nägin jäneseid. Ja oligi! Kahjuks beebipere lipsas põssa, aga teine pere nillis seal niisama..

Mingi teine nädalavahetus sõitsime jälle metsa. Ma ütlen, Adam isegi ei pöörita enam silmi, kui ma ütlen teisipäeval, et ma tahan matkama minna ja siis nädalavahetusel ajan kõik koduelanikud välja ja sunnin nad dzunglisse kaasa tulema. Eks ta varem ikka arvas, et Triin on metsapoole... 

Nii.. Vaadake järgmist pilti hoolikalt ja lahendage mu müsteerium.

Tegin mina siis pilti sellest ehitisest, mille keegi oli metsa ehitanud. Ja siis kaamerasilmast märkasin, et mingi asi sörgib.. No nagu hobused .. :D

Nii kahju, et kaamera ei fokusseerinud just sellel olendil, seega ei ole üldse aru saada, kes see on. Siin sisse zoomitud pilt. Ühesõnaga, loom ise oli selline töntsakas, kassist ikka suurem ja saba oli väike könt, nagu Rottweileritel on. Ja pea on koonjas.. Mis kuradi asi see on? Metsseapoeg ei ole, see on välistatud. Mingi kohalik kapibaara noh. :D

Ja viimaseks, keegi oli lampi kiigu meisterdanud keset džunglit. Naiss!