Kuna siin juba fotode üleküllus on tekkinud, siis... lähem sama rodupidi edasi.
Eelmine nädalavahetus otsustas Adam, et meil on vaja Chelmsfordi minna šoppama. TEMA JA ŠOPPAMA? No ja hiljem tuli välja, et oi! seal on ju fotopood, kust tuli taaskord järgmine objektiiv soetada.. ja seda siis katsetama minna....
Kuna ma olen seda tüüpi "fotograaf", kes teeb pilte ja ei kontrolli kuidas välja kukkusid, ja jätan selle saatusehooleks, siis.... silly me ma ütlen. Avastasin, et mu kõik fotod on sellised...
Eks omamoodi kunst, aga noh, ma teadsin et ma sain nii häid pilte. Ju vist mitte.. Seega järgmised mingi viis fotot on Adami omad.
Noored poisid tekid akvedukti all kanepit ... Ja kui politseinnasid nähti, sõitsid kaks ratastega minema (vingerdades, sest noh, kanep ju!) ja vaene kolmas pidi jooksma, sest ta ratas oli katki.. :D
Muide, esimese ropsuga vaatasin, et see foto on pooleks lõigatud, aga tegelt on seintel üks valge tellisterida.. :D
Tagasiteel koju põikasime läbi taaskord Hyland pargist, et minna sinna pargiosasse, kuhu koerad ei ole lubatud (sest me käime alati seal koertega ja noh...)
Eks ma kirusin end maa põhja, et kuladi e-eestlane võiks ikka ju midagi teada ja õppida oma vigadest. Ei. Ma pean ühte viga vähemalt viis korda tegema, et ikka kindel olla, et see ON viga. Räägin ikka veel kaamerast. Eks ma kaeblesin seal ikka tükk aega, et kuidas ma nii loll saan olla, et võiks ju sekundi võtta ja kontrollida, kas mu just tehtud fotol on ikka see sama asi pildil, või on terve pilt valge... Aga ei, milleks? Seega käisime ühest osast kaks korda läbi, et ma saaks ikka oma vea parandatud ja saaks pildid uuesti tehtud. ÕNNEKS Adam on see, kes vahepeal ikka kontrollib, kuidas pildid välja tulid.
Eestlane. Ikka otsib õnne sirelipõõsast.
Kuskil metsavahel oli selline iludus!! NO VAADAKE SEDA!!!
Ühel hetkel liitusid meiega väike tüdruk ja ta isa. Tüdruk küsis, et kas ta võib minu juurest korjata lilli, mis maha olid pudenenud, sest ta kogub neid! KUI ARMAS! Hetk hiljem käisime me mõlemad mööda põõsaaluseid, et ta ikka saaks iga põõsa lilleõie oma jalgratta korvi panna ja koju viia.
Muide, ma absoluutselt ei salli poseerimist või lähivõtteid nägudest.. Seepärast pole ühtegi pilti minust lähedalt. Ja need pildid, mis on, on Adam kiirelt teinud, kui ma olen kaugel tast või kui ma olen keskendunud millelegi muule või ... räägin tolle lapsega.
Ma ei tea.
Aitab küll nüüd vist.
No comments:
Post a Comment