Tänaseks teemaks siis raha. (Tegelt ma tahtsin kõigest kirjutada, aga kuidagi avastasin, et mul on mingi megakogus randoomseid asju peas just raha ja pangateemadel..)
Ükskord kui sõitsime Adami vanemate juurde kesk-Londonisse, siis maantee ääres oli megasuur maja. Adam haris mind siis põneva faktiga: selles majas trükitakse raha. Here is a fun fact: Sinna trükikotta saab ainult ühte teed pidi ja sealt ära teist teed pidi. Kuna see on täpselt kiirtee ääres, siis ära saab sealt sõita mööda kiirteed vaid ja siis ka Londonist eemale, mitte Londonisse sisse. Näiteks: grupp röövleid käis tehases ja varastas miljonid. Nüüd politsei ajab neid taga, aga nad saavad vaid ÜHTE teed pidi põgeneda, kõrvalteid ega midagi pole. See ainuke tee kusjuures viib punkti, kus eelnevalt politsei autod saavad ta blokeerida. Ühesõnaga, pikk lugu lühidalt: pole mõtet trükikoda röövida, sest sa ei saa ära põgeneda.
Ja veel. Teate neid vihmuteid lagedes jah? No et kui on tulekahju, siis vihmutid hakkavad vett pritsima. Siin pankades on sarnased vihmutid, aga ühed neist on vee jaoks, teised on mingi maagilise vee jaoks. Taaskord näide: see sama gäng, kes otsustas, et ah mis me ikka trükikotta lähme, sealt ei saa ära põgeneda, nüüd otsustasid et oh, rööviks parem panka. Tormavad panka, saavad oma raha (no tegelt ikka ei saa, sest selleks ajaks on terve piirkond teadlik juba, et midagi toimub..) aga nupust saab panna need "maagilised spreid" tööle, mida inimnahk ei tunne, aga see siis langeb raha peale ning muudab raha helendavaks. Nüüd need röövlid proovivad kuskil selle rahaga maksta, aga iga suurem endastlugu pidav firma kontrollib raha ja ei aktsepteeri kuna see näeb välja võlts.
Rääkides veel rahast. Meil prinditakse nüüd plastmassist £5 paberraha. Ei ole see mingi selline kõva, nagu laste mängu kassaaparaatidega kaasa tulevad, selline kilejas lipik suht, mille saab siiski rahakoti vahele panna. Keskel on koht, millest näeb veel läbi ja puha.. Väike aknake noh.
Kuna tööl käib raha ikka käest kätte, siis olen võtnud kuidagi eriti südameasjaks iga rahatähte kontrollida, kasvõi selle nö veemarkeriga: kui on päris rahatäht, siis ei hakka see "vesi" sinna külge ja miski ei muutu, kui on aga võlts rahatäht, siis see marker jätab sinna korraliku juti peale ja näha on, et see on kopeeritud. Nüüd ma aga ei teagi, kas see marker sellele plastmassile peale hakkab, ilmselt mitte. Samas ei saa seda plastikut nii lihtsalt võltsida ka enam. Muide, uus plastikraha on ka pesumasinas pestav, seda ei saa rebida ja on üldse vist mingi kuuli- ja lollikindel värk see.
Kusjuures, raha võltsitakse siin ikka päris hoolega. Ükspäev tuli mulle töö juurde mees, kes tahtis osta kõige odavamat asja, mis saab: lörtsijooki. Oli hullult jutukas, rääkis ilmast ja tundis piinlikult suurt huvi, et miks meil ei ole klientidele vetse (üle tee on umbes 50 tasuta ühiseks kasutuseks vetsu.. töötajatel siiski on vets olemas meil.) Ühesõnaga, mees käitus jube imelikult. Ulatas mulle siis £20 rahatähe, ise ikka veel hullult jutustas. Kuna ma ei taha endale seda vastutust võtta, et olen aktsepteerinud võlts rahatähe ja siis hiljem pean kinni maksma, siis tõmban iga rahatähe mis saan, kiirelt selle markeriga üle. Ja mis ma näen? Selle kauni £20 rahatähele jäi mu markeri megasuur jutt peale. Alguses ehmatasin ära et "issand, ma rikkusin kellegi £20 ära. Ja siis laksatas: SEE ON JU VÕLTS! Ülesin noormehele ka raha tagasi ulatades, et ma ei saa seda võtta sest see on võlts. Arve tal oli kõigest £1.20 ja ma ju nägin, et tal oli rahakoti vahel palju münte ja sente.. Aga ei, ta tahtis oma £18.80 tagasi saada minu PÄRIS rahas.. Ta oli "megaüllatunud" kui ütlesin, et see on feik ja ta isegi palus mul veel kontrollida, mistõttu koukisin välja veel oma UV-lambi. Jällegist: kui rahatäht on päris, siis hakkab ainult seal number 20 helendama. Kui aga raha on võlts, siis terve paber lööb siniselt särama ja no see ikka särab nagu juudi jõulupuu. Mees vaidles ja vaidles, et ta sai just selle raha pangaautomaadist (just sellest samast, kust ma umbes tund enne ise raha proovisin välja võtta aga too automaat oli katki :D ), aga nägi et ma alla ei andnud ja noh, eks tal oli lihtsam loobuda oma joogist. Küsis veel kiirelt et mis nime meie firma kannab et "ma lähen panka ja ütlen, et ****** firma ütles, et mul on võltsraha." JAAAA MUIDUGI! Ilmselgelt on sul mingi list, kuhu paned kirja et millised firmad kontrollivad raha ja millised mitte. Veits hiljem tuli mu juurde mu boss ja näitas pilte kahest mehest, et kas ma tean neid (st kas ma olen neid üleüldse teenindanud) ja ühe tundsingi ära- kaks meest proovisid kõikides mereäärsetes poodides ja kohvikutes midagi oma võltsrahaga osta.
Kunagi ammu lõi £10 rahatäht ja UV-valguse all särama ja mul oli nii valus seda kliendile öelda, sest too mees oli puudega ja ta oli selles nö puuetega inimeste grupis, kes päevaks mere äärde ilma nautima tulevad.. Vaene vana mees...
Muide, pangatöötajad siin ei tohi töö ajal kätekreemi kasutada, sest tihtipeale tunneb raha käes hoides ära, kas tegu on päris või võltsitud rahaga. Kätekreem ei aita sellele kaasa.
Ja kui pangaautomaadist tahad raha välja võtta, siis automaat sülitab kaardi enne välja kui su raha. Alguses oli kummaline, võtsin oma kaardi välja ja mõtlesin et no nii nikita, kuhu mu kääässshhh jäi? ja siis tuli raha järgi. Seega jah, enne kaart, siis raha.
Ja lõpetuseks fun fact kodust: Adami üks esimestest eestikeelsetest sõnadest, mis ta ära õppis oli "sularahaautomaat". Ma ei jõua ära lugedagi neid vestlusi teemal, et miks eestlased tahavad kõik sõnad pikalt välja öelda ja mitte nagu siin, kui sularahaautomaat on ATM (automated teller machine) . Eestlastel ikka vaja keeruliselt elada ju..
No comments:
Post a Comment