Uues blogis uue hooga JÄLLE Inglismaast!
Hakkan vaikselt siis sõudmisega pihta..
Tegelt oleks vist viisakas ette ära hoiatada, et siit lehelt te järgmise viie aasta jooksul te ei lahku kui plaanite seda postitust lõpuni lugeda, sest just sorteerides fotosid mis võttis mu gigakiire arvutiga 2,5h aega tuleb välja, et KOLME fotoka (st kaks telefoni+fotokas) peale on triljon pilti ja proovi siis need "sünkroonides" ajalisesse järjestusse saada.
Ja ma päriselt ka ei tee nalja. Adami mölafoni pildid + minu telefoni omad on kokku 69 pilti !! Ma ei tea mida ma üldse näitan teile??? Tegelt nagu polegi seal midagi.. WTF?
Sügelesin mis ma sügelesin aga .. ära sügelesin! Sõbrapäeval ostetud lennukipiletid seisid ja seisid st ootasid check-in'i tegemist ja välja printimist ja lõpuks jõudis kätte 1.aprill!!
Teate ikka, et lennukis käsipagasina (minu minireisid on alati Ryanairi/Easyjet'iga, seega lisapagasit ma kunagi ei osta kui vaid juhul, kui ostan nö "ühe otsa piletid" ja jään paikseks, seega reisin vaid 10kg käsipagasiga) on lubatud pudelikesed kuni 100ml ? Ja teate, et kui tahate lüpsta oma imehead šampooni väiksesse pudelikesse, siis need pudelikesed maksavad tüüpilistes poodides (st Rimi/Selver/Prisma) 10€ !!! Kaks-kolm tühja pudelikest 10€ ! Milline mõrvamine!
Kohver Geishasid täis pakitud ja lennujaamas pudeli virsiku Nestead külakostiks ostetud lendasin üle maa ja mere.
Tundub, et see on saanud meil Adamiga traditsiooniks, et kui ta mull Stansteadi lennujaama vastu tuleb, on autos juba Starbucksi chai-latte ootamas! Mmmmm..
Kui tea peaksite kunagi Inglismaal külastama linnakest Southend-on-Sea'd, siis üks must-do on kindlasti mere äärest pisikestest putkadest VÄRSKELT valmistatud sõõrikute ostmine. Need tehakse valmis su nina all, raputatakse üle suhkruga ja võid süüa sõõrikut, mis on keeltkõrvetavalt värske. Mmmm ..
Sealt ka meie nö inside-joke, et kuna mul oli märtsis sünnipäev, siis Adam teeb mulle sõõriku-koogi. Või noh .. ostis sõõrikuid ja pani virna .. :D
Naljakas oli see, kui me mõlemad hakkasime ühel hetkel avastama sõõrikuid, millest oli amps võetud. Üks amps võetud ja siis tagasi pandud. :D No ja kahe inimese puhul pole väga raske arvata, kes seda tegi, kui mina seda ei teinud. ;)
Pean tunnistama, et ma ei suudagi meelde tuletada, mida me esimese nelja päeva jooksul täpselt tegime. Kala mälu.
Kala mälust rääkides.. Adam (ja ka ülejäänud inglased) on kalahullud. Kasse ja koeri seal väga ei võeta sest eluviis on teine, küll aga "mida suurem akvaarium, seda uhkem". Ja tegelt ma ei imestagi! 12-päeva jooksul käisime ühes kalapoes umbes.. 3 korda? 4 korda? Sest see on lihtsalt aaawwweeeesooommeeeee! Esimesel pildil on vaid vaevalt ehk 1/5 kogu poest + suured basseinid kaladele jms.
Mina, nagu väike japs ennemuiste, ikka pidin salaja "hmm, kas mu telefonil siin poes levi ka on?"-stiilis telefoni kõrgemale tõstma ja kiirelt pilti tegema.
Peopesasuurused kalakesed hullumas.
Minu kahe nädala üks suurimatest ja randoomsematest elamustest: hiigelkuldkalade (või noh.. koide) toitmine LUTIPUDELIGA.
Mis järgmiseks? Okassigade sügamine?
Hüppasime läbi ka üsna minulikust poest- käsitööpudinad! You name it, they've got it. See oli lihtsalt niivõrd kreisi, et japs võttis oma salapoosi "otsin levi" sisse ja tegi käppelt pildi. Ainult esimest korrusest, sest miks hakata teid teise korrusega kadedaks üldse tegema??
Meie meeletud hommikusöögid ka veel ..
Üks õige inglaste hommikune kõhutäide. Muna, peekon, oad, küpsed tomatid, šampinjonid, röstsaiad, vorstike. Ja no tee piimaga. No joke.
Veeremine garanteeritud.
Otsustasime veeta ühe hommikupooliku/pärastlõuna Adami perega. Meie eesmärgiks oli jalutada Southend'i Pieril (mul kusjuures pole õrna aimugi kuidas see eesti keeles on ja ausalt, pärast 2,5h fotosorteerimist ma isegi ei viitsi otsingusse trükkida..) . No see kai-laadne asi, mis ulatub mere keskeni põhimõtteliselt. AGA see pole niisama pier, see on hoopis maailma pikim sellelaadneasi, lausa 2,16km pikk!
Väike pallimäng..
Tegelikult olime me just eelneval õhtul fish'n'chips'e söönud kuid otsustasime siiski kaheksakesi ühe kohaliku söögikoha hõivata ja veel kala näost sisse ajada. Parim hetk oli muidugi see, kui kõige pisem Matty, kes tegelt polegi vaat mis pisike, hakkas mu taldrikult friikaid pihta panema. Okei, kirjutades pole see üldse naljakas, aga kui te oleksite näinud, milline challenge see tema jaoks oli, saada friikas ilma et ma märkand oleks, see oli üsna huumor. Rääkimata sellest, kui laua teises otsas Adami ema kreepsu sai, kui poiss kartuleid pihta pani.. Või noh, minugi poolest sest ma olin reaalselt kurguni täis!
Kuna olime vaadanud vahelduva eduga ka telekat ja olin kõrva taha pannud Essex'i aktsendi öeldes "tea and cake", siis Adamiga omavahel rääkides ütlesin ma seda ilmselt liiga kõvasti, sest meie ees kõndiv Harriet, Adami poolõde, keeras järsku ümber ja ütles, et ma kõlan nagu päris essexlane! :D
Imetore perekond, imetore päev. :)
Pühapäevast kolmapäevani plaanisime oma roadtrip'i.
Et oleks lihtsam jälgida, joonistasin kaardi. :)
London üsna keskel, Southend ehk kodu on rohelise tähekesega. Kogu tripp oli umbes 650 miili ehk veits üle 1000km.
Marsruut on muidugi jõhker masterpiiss Paintis ja mitte väga täpne aga no andke andeks. :D
Ma ei hakanud põllupilte panema, asun kohe asja juurde.
Minu sooviks oli näha kaljusid. No neid imeilusaid kriidiseid!
Väike Loner.
Ma tegelt lihtsalt arvasin, et ma jään pildilt välja ja saan photo-bomb'ida .. Ups.
Krabiotsing
Kuna meil oli telk ja madrats ja kõik muud sada asja varutud, siis plaanisime igas kohas telkida. No et kulusid kokku hoida ja niisama oleks ju tore.
Here comes a fun story.
Olime "rentinud" endale maalapikese (niisama telkida ei tohi suvalises kohas), panime kaheinimese telgi püsti. Tundus olevat päris okei. Panime madratsi sisse ja hakkas see pumpamine pihta..
Siis tuli välja tõsiasi.. Madrats on suurem kui telgi põrand! :D
Okei, mahutasime siiski madratsi telki ära nibin-nabin AGA .. meil polnud isegi tekke jms asju sisse pandud. Kolisime siis pärast väikest lõkke tegemist telki magama, sõna otseses mõttes kokkupressitult, sirutada ei saanud. Reaalselt nagu oleks mahutanud kaks täiskasvanud inimest lapse võrevoodisse. Mina tugeva eesti naisena ikka jaurasin, et pole midagi nii hull. :D
Pikk vestlus teemal "kas me jääme siia ja ei maga üldse, otsime endale B&B või magame autos" . Ma ei suutnud alla anda kuid hotelli ma ka ei lähe juba põhimõtte pärast et me olime telgi pannud püsti ja sada asja. Tegin siiski hinnaalandust ja kolisime autosse..
Ühel hetkel mu keha oli isegi soe aga ma pole kunagi arvanud, et mu NÄGU võib ära külmuda .. No nii külm oli.
Mäletan vaid, et ma lõdisesin. Kõik kes mind teavad, teavad ka seda, et kui tuleb väike tuuleiil, siis Triinul on külm. Rääkimata lilladest huultest ja jääkülmadest varvastest-sõrmedest. Mäletan vaid Adamilt palumist, et ta lülitaks soojenduse sisse. Doughnut nagu ta on, pani 32 kraadi, kui ühel hetkel ärkasin sulades ja ust lahti tehes, sest päriselt ka, 32 on veits liiiiiiga palju.
Ega me kumbki väga magada ei saanud vist, sest järgmisel hommikul oli kella kaheksaks telk kokku pandud ja teele asutud. :D
Mis roadtrip see ilma BRIGHTONITA on ??
Kuna Adam-Madam oli eelnevalt jäätise välja teinud (jep, mina söön külma ilmaga jäätis, laske mul naerda..), siis järgmises kohas ta tasuta jäätise järgi ei läinud, olgugi et Patrick on ta teine nimi. :(
Teise öö puhul olime kindlad et ei mingit telkimise-nalja enam. :D Leidsime imeilusa hotelli Bournemouthis. See oli lihtsalt uskumatu! 20 kraadi, hoovis olid palmid ja basseinid, inimesed võtsid päikest.. Nagu reaalselt suvepuhkus aga Triinul oli ikka külm.
Jalutasime mere ääres ja nautisime niisama ilma. :)
Tihti peale mind võluvad väga veidrad kuid lihtsad asjad.. Seekord oli mu kinnisideeks näha ära need värvilised rannamajakesed. Jee!
Aa muide.. Metsikud nartsissid ka ..
Kuna mõlemal oli eelnev öö poolik meie telgiseikluste tõttu, siis pärast imelist söömaaega kolisime varakult tuppa youtubest veidramaid saateid vaatama ja munadepüha šoksi sööma.
Hommikul värske ja rõõsa võtsime ette meie kõige suurema eesmärgi- Durdle Door! See on Adami lemmikpaik terves maailmas, mistõttu olin minagi päris põnevil.
*
Okei.. Ma just mõistsin, et see asi tuleb liiga pikk. Mina olen väsinud ja ilmselt teie ka. Mõttetöö on meeletu, sest proovin enda jaoks asja loogiliselt (ja loogilises järjestuses) kirja panna. Jätkan homme! :)
No comments:
Post a Comment