Thursday, April 16, 2015

Aprillis UK's VOL2

Ma ei tea kuidas ma unustasin oma kõige armsaima asja näitamata!!! Leidsin oma eluarmastuse mingis suvalises poes, mille Adam mulle soetas kahe naela eest (??). MINU PÄRIS ENDA ESIMENE LUNCHBOXXXX! No vaadake kui ilus!!! 
Muide.. Seal lunchbox'is on mu sünnipäevakook- iga sõõrik eraldi kilesse pakitult. :D Kohvrike rändas meiega igalpool kaasas, vahel sai lausa "ahjusooju" sõõrikuid loe: autos päiksekäes seistes kuumaks läinud) . 


 Kodune perepilt ka! 


Okei, rahunen maha ... :D 

Ühel hetkel lihtsalt tiirutasime sadamas ringi. Teadsin juba Adami kui ka tema pere seotust paadindusega, kuid ma poleks elusees osanud arvata, et me reaalselt lähmegi tiirutame kahekesi kuskil. 


Ma vist ei pea märkimagi, et ma jälle jäätusin. Minu jaoks täiesti non-sense , et TEMA on ju inglane kes on sooja ilmaga harjunud ja tal peaks külm hakkama, kui temperatuur vahetub. Mitte MINA, kes peaks olema harjunud pakase ja tuisuga. Noh, nagu arvata ja näha võite siis tema oli see, kes t-särgiga läks merele. Loll. Ma tean, et sa Adam tõlgid mu blogi inglise keelde. Näed jah, üks sulle tuttav sõna: LOLL. 

Adam on kõvasti kingitusi pakkinud seega asi on tal juba käpas.. Pakkis minu ka teki sisse.


Alajahtumisest jäi vaid veidi puudu. 


Voila!  Ülessulanud! 





Isegi minusugune hulluke lükati korraks rooli taha. Küll kõige vaiksema käiguga aga no asi seegi. 


Adam sai tõelise elamuse sellest mille üle mul on siiralt hea meel. Ma sain lihtsalt istuda, kui tema kaptenirõõme nautis. :) 

Ja siis .. 
DURDLE DOOR!

Huvitav asi oli see, et ma ei kujuta ettegi, kui palju raha me panime parkimise alla. Igalpool looduses olid tasulised parklad, mis eestlasele on natuke veider, kui kuskil põlluvahelises kohas raha küsitakse. Aga kuna meie suuremad huvipunktid olidki looduses, siis polnud väga kahju £3 maksta every now and then.  Küll aga oli jama siis, kui münte polnud. Küll käis Adam vahetamas paberraha või mina küsisin kuskil poes 10 naela tagasi mündistes..
Ühes poes pandi Adam ostma mingi asja, et saaks sealt poest veits sularaha (kaardiga makstes). Tuli autosse tagasi koogiga, mis pidi olema üks maailma parimatest kookidest. Tuli välja, et see tõepoolest oli vägaväga hea, aga .. see oli nagu mahlane eestlaste saiavorm. Päriselt. Üllatus missugune! :)







Tahtsin ka pildileeee ... 


... aga sain ainult poolikult. Miiikkkssss? 




Sinna alla me ei roninud, kuid tundus, et need on mingid kalakesed või molluskid, kes niimoodi gängina ringi ujusid seal. 



Sellised romantikud kahekesi .. 


Me olime seal umbes tunnikese-kaks, aga taevas muutus nii kiirelt! Panite tähele piltidelt erineva valguse olemasolu? 


Uskumatult puhas vesi. Mina, kes ei lähe kunagi veekogusse ilma, et teaks mis põhi seal on (isegi kui jalad põhja ei ulatu), siis sinna läheks ma kohe. Lihtsal nii ilus kivine!! 


Otsisime taaskord endale B&B. Valisime ühe odavaimatest, kus ööbida, aga see maja oli maailma lahedaim. Nagu tüüpiline inglise maja ikka AGA maja sisemus oli nagu renessansi ajastust. Kujukesed, büstid, peeglid, mööbel. Nagu oleks ajastusse kinni jäänud. Ja noh.. siis tulid üks puhas essexlane ja keilakas, ostsid hiiglaslikud kebabieined ja asjad ning pugesid tuppa teki alla sööma. Mmmmm.. :D

Kolmapäeval asusime tagasi teele läbi Bristoli ja Windsori. Üks pildike Windsori teemajakesest kah, mis on ikka väga viltu tegelt.



Õhtuks koju ja nii see läkski.. 1000+km sõidetud, megapalju mahakõnnitud kilomeetreid, miljon Redbulli, läbikuulatud umbes 20 CD'd millega sai kõvasti ja valesti kaasa jorisetud, meeletu kogus parimat sööki, šokolaadi ja koguaeg koos olemist.. Üllatav on see, et kui ma ei suuda enamasti inimestega järjest kaks-kolm päeva KOGUAEG koos olla, siis seekord oli kuidagi erand. Isegi kui me olime koos, leidsin ma vist "vaimselt" endale eraldi olemise aja või ma ei teagi. :)

Veider, et tegelikult me tegime sada asja ka vahepeal, mis võiks üles märkida, aga no ei mäleta! Kalade tähtkuju annab ajudes tunda.

Kasutasin blogis palju ka Adami tehtud pilte, seega tänu talle on mul siiski midagi mida jagada. Samas... süüdistage teda, et niiiiiii paljud pildid on lihtsalt pesuehtsad selfied aga samas nii neid mälestusi tehaksegi ju. ;)

Ilmselt hakkab neid mõttekesi pudenema, nagu ka pilte, mis oleksid olnud väärt jagamist aga see rong on juba läinud (st. blogger ei lase kuskile vahele fotosid lisada vaid lükkab need ikka postituse lõppu. :( )
Seega tundub mõistlik panna see final post ka kirja koos randoomselt valitud piltidega, mis minu arvates on jagamist väärt aga blogger alguses nii ei arvanud.
Ja no muidugi mu armsate käbide külastamist Londonis, oh my.. mitte et teid see enam kotiks aga.. . NAD ON NII SUURED!

_____________

Kas see täpiline taust on silmasõbralik teile? Jah, kujundus on mul null veel, aga arvutis on see üsna mahe, telefonis on see pigem roheline ja tahvlis on see kriiskav. Midamidamida?

No comments:

Post a Comment