Eks jah, alles ma alustasin seda tööd kohvikus, nüüd juba läbi. Kuidas?! Eks ma pean tunnistama, et nii mõnigi kord puhkesin ma lihtsalt oma pisikesest stressitalumatusest nutma ja vandusin endale, et rohkem ma tagasi ei lähe. Lihtsalt taluda bossi käest lausmõnitamist ja kahemõttelisi vihjeid, hakkas see lõpuks mulle nii ajudele. Need inimesed, kes must maha jäid on igatsemist väärt, töö ise ja juhtkond mitte. Minu igapäevased kliendid Mr Ken ja Mr Richards, Mr Jacobs and üks vanem naine, kelle me ristisime lady Doris'eks, sest ta tuleb üksi kohvikusse kell 10 ja lahkub kolme paiku ning ta lihtsalt istub ja sööb, need kõik on omamoodi armsaks saanud. Mr Ken, kes on justkui koopia mu vanaisast kuid 20 aastat noorem, on lihtsalt niivõrd siiras mees, kes alati jutustas ja lõpuks jättis koguaeg £5 tippi. Mr Richards kes rääkis mulle Walesi kultuurist ja ajaloost, kui naist vòttes pidi mees talle lusika disainima, et kodus ikka ilusti suppi saaks keeta ja Mr R lubas siis mulle oma lusikat tuua näitamiseks.. Oeh. Osad ikka olid armsad ka..
Tõrvatilku tõesti igatsema ei jää.. Küll sain sõimata kehva teeninduse pärast mis päriselt ka on totaalne üllatus ja nõuti tasuta voucherit, sest nad polnud rahul. Või lubati kirjtuada kaebus tripadvisori lehele.. Heaasi selle juures on see, et tšekkidel ei ole nende teendidajaks Triin vaid hoopis Angelica, kuna mulle ei raatsitud oma kontot teha ja kasutasin kellegi vana koodi, kelle nimi ongi Angelica. Oh well, minu võit nii või naa. No ja eks ma olen ikka paar kohvitassi ka maha loksutanud nii, et jube piinlik on tagasi minna ja küsida kas kohv maitses.. :D Või küsida suurematelt inimestelt, kas nad soovivad tavalist kokat või dieet :D . Aga noh, nüüdseks on see läbi, woop.
Eile jätsin staff room'i ka suure karbi komme ja pärast ma seda enam ei näinudki, isegi mitte karpi! Eeldan et siiski paljud said kommi, sest tänusõnu ja kallistusi tuli uksest ja aknast.
Käisime eile õhtul väljas, kuna teine tüdruk Barbara lahkub ka. Tore õhtu suure grupiga The Slug and Lettuce's, klaase täideti märkamatult ja sunniti sööma. Mis ma siin kaevata saan, kui pudelid olid laual ja ei lubatud midagi tellida.. Tasuta 'lõunad' eksisteerivad. Mina, ungarlanna Katalin ja leedukas Jolita olime nonstop naerukrampires, avastades oma riikide vahel massiivseid sarnasusi või meenutades vanu imelikke asju a'la et meil kõigil oli kalli raha eest tellitud 'Dragostea din tei' telefonihelinaks. Mul pole õrna aimugi kuidas me sellise asjani jõudsime oma vestluses.
Kolmapäeval on minu 'byebye party' kui lähme bowlima ja hiljem ilmselt paar drinki. :)
Oeh, ja siin ma olen. Kodune. Ärkan poole kaheksa aeg kahtlase krabina peale ja avastan et üks seltsiline on sigatsenud. Meil oli Pixeli jaoks nö puur, et tal oleks oma pisikene tuba, kui me tööl oleme ja ei saaks kuhugi alla pugeda ja kinni jääda. Ühel päeval kui töölt tulin, sain šoki sest pliks kalpsas mulle rõõmsalt uksele vastu. Ma ei olnud enam kindelgi, kas ma panin ta pesa ukse hommikul üldse kinni. Aga kuna sama asi kordus, saime aru et ta on õppinud ise ust avama. Sussakas selline! Panin küll ööseks selle neetud ukse kinni (McGyveri patsikummitrikk!) siis üsna pea saime aru, et mida see ikka muudab? Koristasin selle puuri eest ära, nüüd kõigil kaks korda rohkem ruumi. Kuigi tal on parem juurdepääs jalatsiriiulile, mida ta umbes kümme korda päevas tühjaks tassib, siis midagi katki ta veel näri ud pole. 'Shitseli' nime sai ta üsna alguses, kui ta köögipõrandale shhhhhkakas. Purustab porgandeid kui korralik köögikombain ikka. Ripub pükstesääres ja mu juustes kinni, klaasist ei saa ka kõrrega juua sest see omastatakse koheselt ära. Paneb pesumasinast tulnud sokke pihta, et neid siis toanurgas nätsutada, käib duššikabiinis vett joomas ja ronib mööda diivanit nagu päris mägironija.
Ta on niiiiii palju kasvanud, et see on jube. Tema lühikesed jalad on nii pikad ja peenikesed, et meenutab juba chihuahua rotti. Ja tema beebiroosa pehme kõht hakkab tumedamaks minema.. :( Mu pisike rotu vananeb!!
Norskab siin jälle..
Paar vanemat ka..
Põrguline Pixel
Armastus kõrte vastu.
Magab endiselt igas asendis.
Magab kilekotil. Meie dumpster-dog. Irooniline aga jah, kilekotid on tema lemmikud..
Uus sall, £hindamatu.
Aga aeg otsad kokku tõmmata tänaseks.
Pix lehvab teile!
No comments:
Post a Comment