Jube kahju on tegelt, et mida suuremaks kasvad, seda väiksemaks jõulutunne läheb. See aasta ma ei protesteerinud ühegi jõulukaunistuse vastu, mis juba oktoobris müügil oli. Ma ei ohkinud, et apppiiii, jõulutuled juba üleval, kuused tuppa toodud ja kingid kõigil ostetud. Phäh! Las olla ju. 

Viimasel ajal küsin ma kõigilt, et kuidas neil jõulutundega lood on. Eks ma mitu korda olen mõelnud, et inimesed kipuvad "jõulutunnet" segamini ajama "pealesurutud jõulumeeleoluga". Jamps. Samas lastega inimestel nagu tundub jõulutunne olevat just mudilaste ärevuse pärast... 

Isegi kuuske ei toonud tuppa, sest.. Tegelt oli meil Adami vanemate kunstkuusk konkus ootamas, aga kuna nad tahtsid seda söögituppa panna, siis mõtlesime, et mida me ennast ikka narrime ja paneme kuuse korraks püsti. Reuben ka hävitas agaralt jõulukuule, seega.. mõttetu. Klopsisin aga kord kiirelt natuke viltuse puukuuse kokku (Adam muide tööl rääkis, et "Triin tegi puust kuusepuu" ja kõigi reaktsioon oli selline noh... et .. kuusepuu ongi puidust ju..) 

Eks me olime vaikselt kingitusi kogunud.. Hommikul kell pool kaheksa juba tegime kinke kodus lahti, missest et me kõik siin olime poolunes veel.. (Adam ärkas eelmine aasta mingi pool viis juba, et kinke avada.. lapsed, lapsed..) . Me isegi tõime kõik kingid voodisse, sest ma keeldusin nii vara voodist välja tulema. 

Ma ei viitsinud pilte tegema hakata, aga Adam sai mustrilise triiksärgi, GameBoy'le mängu, mida ta pikalt igatses, oma lemmiku Nandose chillikastme ja muud pudipadi. 

Mina aga sain raamatu (mis mul juba olemas on .. :D ), Victoria Secreti spreid, fotoalbumi ja paar asja veel, millest kirjutan kunagi kui õige aeg käes on. Kõige nunnumaks oli ilmselt teekann, mida ma alati Tescos silitamas käin ... 

Homme on meil teepidu, tulge teed jooma!!! 

Kuigi jõulutunne oli null, siis ajasime autole siiski hääled sisse ja sõitsime Londonisse Adami vanemate juurde. Kiiruga käisime Adami vanaema juurest ka läbi, et ma saaks ta koera patsutada. Boo-boo (jep, koerapoisil oli alguses selline nimi ja ta on PUHTATÕULINE chihuahua :D ) muutis vanaema ära Boots'iks (saabas... :D ) aga noh .. Nii armas koer, aga nii arg et kahju hakkab. 

Excuse mu muhkleid.. Boots ilmselgelt pole vaimustuses. 

Pakkisime vanaema autosse ja kuigi provva omab isegi mootorratta lube, siis ta pidi reaalselt südari saama, kui Adam turboga kiirendas. (Õhtul kui ta koju tagasi viisime, siis juba autosse istudes ohkas ta et "Triin, please.. I'm begging you. Tell him to behave..". :D ) 

Oodati meid kella kaheks, mistõttu proovisime ajakavas püsida, kuna neil on isegi kokkamiseks tabelid valmis tehtud, et mis kell mis toit ahju peaks minema, et õigeks ajaks valmis oleks. Adami vanemate juures on alati nagu saun, kui me neile külla lähme. Kuna isa on paadunud kodukokk, siis kõik aknad on suurest söögitegemisest udused ja kõikvõimalikud köögitehnika mootorid undavad. Seltskond oli juba suureks kasvanud, st Adami poolõde Harriet oma kihlatuga (loe: ME SAAME VARSTI PULMA MINNA!) , teine poolõde Charlotte oma tüdruksõbraga, Adami väiksed vennad, vanemad, vanaema, meie ... kokku 11! Avasime kingitused, mis meid Adamiga kergelt tõsiseks tegid, sest .. kuidagi jõudis kohale, et kurat võtaks, täiskasvanute kingitused on nii igavad. :D Kööginõude komplekt (mis päriselt ka on ilusad aga noh.. vajalikud ka ja kes tahab vajalikke asju saada jõuludeks?  :D ) , skandinaavia kokaraamatu, šokolaadi, sokke, tassid .. Samas ei saa nagu väga "kaevata", kuna me ise ka väga loovad ei olnud seekord.. Õdedele šokolaadid ikea küünaldega, vennad said kinkekaardid, vanemad said Chardonnay DIY komplekti, et teha ise 6 pudelit veini, vanaema sai sussid.. Järgmine aasta proovin olla loovam ja varem ettevalmistunud! 

Kuna rahvast oli murdu, siis ohverdas väikevend Matthew oma toa, vedas selle tühjaks, et sinna siis söögilaud panna et me kõik ära mahuks. Võtsin Adami isa Johni Facebookist mõned pildid, et te ka aimu saaks kogu prallest. Kahjuks me grupipilti ei teinudki.. 

Kalkun Rosemary (ärge küsige, miks tal nimi on) enne ahju pistmist.. Ahjus oli ta 5 tundi + nö järelküpsemine 90min ..

Vasakult siis pigs in blankets (vorstid peekonisse keeratult), hanerasvaga ahjukartulid, lillkapsad juustukastmes, porgandid, brüsseli kapsad, natuke veel tekipõrsaid ...) . Pildilt puudu veel kalkun, kastmeid, midagi oleks nagu veel puudu... 

Kuna ma paar päeva olen tundnud end öökimise ääre peal, siis seekord proovisin tagasihoidlik olla ja 

mitte üle süüa.. Aga no seal on võimatu mitte üle süüa.. Eriti kui magustoiduks on jälle kolm erinevat varianti. 

Kuna kõik kiusavad Adami ema tema kokkamisoskuste või nende puudumiste pärast, siis seekord võttis ta endale ülesandeks teha üks magustoit otsast peale. Kõige põhjas oli rullbiskviit rummiga läbi immutatult, keedupirni lõigud, keedukreem ja vahukoor (inglastele trifle dessert). Kuna ema oli uhkusest lõhki minemas, siis ei saanud midagi mööda sundsöömisest ja no päris..  kena. Minu jaoks veits liiga kõva rummikogus ja muidu rammus ka, aga väga hää. Banoffee kook oli ka tehtud, missest et see pole jõulukas, aga kuna meie kodus siin on kaks suurt banoffee fänni, siis miks mitte. 

Ega me kaua tegelikult seal olnudki, aga mõlemad olime kui tühjaks pigistatud sidrunid pärast. Meile pandi veel jõulutoitu kaasa (mis ootab täna õhtul söömist, mmmmmm), natuke kooki ka mis juba eile koju jõudes poole tunni jooksul otsa sai.. ja lihtsalt vedelesimegi.  

Täna hommikul aga alustasime "suveks saledaks 2020" ja käisime pikal jalutusringil metsas. 

Mis te arvate, kaob see jõulutunne siis ikka vanusega või mis? 

Viimasel ajal tulevad mulle pähe kõige imelikumad ideed. Ja neist saavad kinnisideed. Mul tulevad meelde asjad, mida ma eales igatseda ei oskaks ja no ei lähe peast ära!

No see, et ma täiega tahaks TORTI süüa, see on juba mitme kuu vanune stoori. Kuigi ma olen vahepeal ikka kooki söönud, siis ma ei ole saanud SELLIST kooki süüa, et saaks "söö torti!"-le linnukese ette teha.  No tahaks ikka korralikku torti!

Täiega tahaks veel verivorsti nahka. MIDAKURADIT ma küsin.. No teate et kui verivorst jahtub maha, siis see nahk läheb natuke kõvemaks ja .. oehhhhhhh. Külm verivorst..

Või jaamaputka/Lohu poe piklikud moosipirukad, milles oli kollane ebamäärane moos sees..

Ja kohupiim, jeerum.. KOHUPIIM! Soolakurk ja Keila Kooli kohupiimataskud ja soolaliha ja kuivatatud kala ja ahjuõunajogurt ja pelmeenid ja.. 

Ma isegi käin enne magama jäämist mõtteis SELVERIS SHOPPAMAS!!! :D :D :D  Lähen Keila Selverisse sisse ja panen mõtteis asju korvi.. Paar pakki Fazeri šokolaadi vasakult ja jänese kõrsikud ning leib paremalt ...
Ei, mul on kodus ka toitu (st homme hommikul saab olema, kui end teki alt välja vean..) ja ei ole vaja muretseda, et kuivan kokku. Annab ikka kuivada!  Aga no ma olen täiesti peast rase.


Ja nüüd tahaks nii väga vanu raamatuid lugeda. Korralik eeltöö on tehtud, et kust raamatupoest saan ma endale soetada I-SIK-LI-KUD
"Bullerby lapsed"
"Pipi Pikksuka"
"Jip ja Janneke"
"Lärmisepa tänava lapsed"
"Londiste" ei, Crisely, EI :D 
"Kristiina see keskmine"
"Kadri kasuema"

Mul lihtsalt on vaja  neid raamatuid! KOHE!


Muide.. Mul on see juba mingi.. 18 aastat vähemalt kripeldanud.. Kas keegi peale minu veel mäletab mingeid vanilje nätsukomme (nagu draakonikommid olid..) AGA seal sees oli selline vanilje kreem?? NÄTSUKOMMIS OLI KREEM SEES. Sinises paberis olid (vist olid roosad ka?!) Ühesõnaga, see maitse tuleb mul tänaseni meelde, kuigi ma ise võisin olla paras päntajalg alles..

No kulat see elu nii raske peab olema..

♡♡♡

"Tere-tere, kuidas hästi läheb?"

Kuna ma olen üli junn lubaduste pidamises (st endale lubatud lubaduste), siis ei hakka ma oma lubaduste listi üles toksima ja siis piinlikusest maa alla vajuma, kuna listist sai reaalselt ÜKS asi tehtud ja seegi selline olude sunnil- ole kokkuhoidlikum. :D :D

Samas leidsin ma lampi huvitava küsimustiku, millele toetudes võtaks ma oma 2016 aasta kokku. Omavolitsen, ja tõlgin inglisekeelsed küsimused sujuvalt eesti keelde. Või noh, mis sujuvalt.. Päris konarlik tõlge on. :D

Mida sa tegid 2016. aastal mille üle sa uhke saad olla? 

Ma arvan, et kuigi UKsse kolimine jäi aastasse 2015, siis elu algas siiski 2016, kui pidin leidma töö, inimesed enda ümber ja koha kuhu kuuluda. Ma tunnen, et ma olen täiega täiskasvanustunud, sest arved tahavad maksmist, koerlapsed tahavad toitmist-jalutamist-mängimist, tööl tuleb käia nii, nagu mind vaja on, mitte nii nagu ma tahan.. Kui kitsamalt vaadata, siis olen uhke, et ma ei jäänud ükski kord auto alla, kuna ületan koguaeg vales kohas teed ega vigastanud end nii, et pean haiglasse minnes piinlikkuse kätte surema (loe: "Tere.. ee.. lükkasin peitli endale pöidlasse" või "Tere, lõikasin endale teetassi äärega sõrme, kas ma saaks kaks õmblust palun?" või "Tere, mängisime sõpradega vihmas võrkpalli ja ma vist murdsin sõrmeluu.". ) 

Kellega sa kohtusid sel aastal kes sind samuti inspireeris?

Kuigi ma vaevu-vaevu tundsin siin inimesi enne kui Southendi kolisin, siis ei olegi ma väga palju uusi inimesi kohanud. Mulle on tähtis minu comfort zone, kus on ka MINU inimesed, samas ma vingusin sel aastal suht palju ikka, et mul ei ole sõpru. Ei ole ma see, kes tänaval astuks kellegi juurde ja paluks tal minuga sõbrad olla. Töölt ka ei saanud sõpru, sest ma olen liiga valiv ja kui keegi mind tööl kettasse ajas, siis kuidas ma temaga väljaspool tööd saaks suhelda?! Kohtusin Ewaga, poolatariga, aga ma ütleks, et ta inspireeris. Kui inimene pole mind inspireerinud, siis Pinterest on seda tohhuijaa teinud.. Just sayin. 

Mida sa lugesid mis võis sind paremaks inimeseks teha? 

Mul on olnud väga raamatuvaene aasta. Küll aga lugesin tööl läbi Jodi Picoult'i "Handle with care", mida ma ei saanud tükkaega peast välja ja sulgesin raamatu tihti, et mitte pisaraorkaani korraldada. Tööl. Kuigi ma lugesin vaid kahte raamatut (!!!!), siis ma ei oskagi öelda, et need mind PAREMAKS inimeseks muutsid. Pigem lihtsalt tõi maapeale tagasi ja panid asjad justkui õigesse kohta.

Tsiteerin Jodi Picoult'i. "He doesn't realize that most people who offer their help do it to make themselves feel better, not us."  ja mitmeid lehti edasi "People who didn't talk about their problems got to pretend they didn't have any." mis otseselt pole mõttetera, aga piisavalt tähtis, et pastakaga oma raamatut kaunistada.. Suhteliselt negatiivne mõttetera, aga see on nii tõsi. Ma ei ütleks, et see mind paremaks inimeseks tegi, aga elu üle selgemalt pani vaatama küll.
Ma tõepoolest ei taha siin ühtegi inimhinge kuidagi ärritada, aga .. ühel hetkel lülitasin ma oma ekraanid lihtsalt välja, sest nelja inimese probleeme oli minu jaoks natuke liiga palju kanda. Sel aastal olen ma leidnud end väga tihti olukorras, kus ma olen "võtja" aga keegi ei taha "andja" olla. Ma võtan aega, et teiste mured endaomaks võtta, ma otsin lahendusi ja lohutust ja tunnen sisemiselt alati väikest tantsupidu, kui teine inimene õnnelikult edasi minna saab. Päris tõsiselt. Aga tihtipeale olen tundnud, et vähesed tahavad seda aega mulle vastu anda, anda aega mulle et kirjutada oma murest. Ma ei heida kellelegi midagi ette, see on lihtsalt see, mida ma tunnen. Kurb on noh!

Oleksin võinud küsimusele vastamata jätta, sest noh.. küsimusele tegelt vastust ei tulnudki. :D 

Missugused laulud jäävad sulle 2016.aastat alati meenutama? 

Kui teil aega üle on ja tahaks lihtsalt mõnusat taustamuusikat kuulata, pange Josephi kanal käima.. 

Kuna ma tean, et sa ei viitsinud kahte eelmist laulu kuulata, siis palun kuula seda.. Või noh, emps, ära kuula.. :D 

Justin Bieberi laulule "Love yourself" vastus, mis on lihtsalt nii.. chill. 

Missuguse asja üle sa naersid nii kõvasti, et hing võis kinni jääda? 

Ma ei taha uhkeldada, aga.. meie huumor kodus on lihtsalt kohutavalt sarkastiline kuid imetabane. Samas ongi nii, et ise naerad pihku aga kui teistele räägid, siis tundub see nii mõttetu ja püänti nagu jääkski ootama.. No umbes et kui ma magama jään, siis ma pean olema sissepakitud niimoodi, et õhk kuskilt varvaste või külje juurest sisse ei tuleks.. ja siis lükkan ma ühe sõrme Adamile külje alla, sest "my finger got cold". Pole ju nagu nii naljakas, aga iga kord on meil selline naeruhetk.. Tööl oli mul sõbranna Hannah, kes oli küll 16 aga no nii muhe tüdruk.. Me lihtsalt naersime koguaeg ja nokkisime üksteise kallal. Iga kord kui me graafikud saime, ootasime me neid päevi kõige rohkem kui koos saime olla ühes vahetuses... Aga noh, neid graafikuid meelega ei tehtud meie kasuks enam ühelt maalt..
Kuladi raske küsimus on ikka.. Ühte korda mida ma mäletan, kus me mõtlesime et peame reaalselt auto korraks seisma jätma oli siis, kui kuulasime autos Ylvise laulu ja mõtlesime laulusõnadele kaasa.  Tol hetkel oli see lihtsalt niiiiiiiiii naljakas ja eks on meie jaoks siiani.

Milline film oli su lemmik? 

Kohutavalt piinlik tunnistada, aga kuna mu elu on nagu tragikomöödia, siis vaatan kõige tummisemaid chick-flick'e ja selliseid, mida nagu ei pea VÄGA pingsalt jälgima. Vaatan, naeran, nutan, tehtud. Kaks päeva hiljem ei mäleta, mida ma vaatasin. Samas dokumentaalid on mu lemmikud endiselt, krimi ja kummituslood..

Missugused hirmud sul olid aasta alguses, millest sa aasta lõpuks üle said? 

Ma ei nimetaks end klounifoobikuks, aga viimased 10 aastat kindlasti ei salli ma kloune. Nad tekitavad mus kohutavat ebamugavust ja ma valin iga kell teise tee, et ma ei peaks mingist klounist või Charlie Chaplinit imiteerivast mehest mööda minema. Ma ei ütleks, et ma üle oleks saanud, aga kui nüüd siin vahepeal killer-klounid ringi jooksid.. Mingil määral süvendas see hirmu, samas tundus klounide nägemine kuidagi.. igapäevasem.
Muudest hirmudest võiks ehk välja tuua võõraste inimestega rääkimise ja suhtlen Adami vanematega ka vabamalt kui enne, mitte et see üldse probleem oleks olnud, aga ikkagist.. Muutus siiski!

Millised mõtteterad olid su lemmikud? 

Vanasti olid mõtteterad mu lahutamatu osa elust, kribisin neid ju vihikusse isegi ümber ja oeh, mu elutarkus ja -mõte ehk tuligi sealt.. Nüüd olen vist täiskasvanud rohkem ja mõtlen, et mida sa ikka vaatad pekkis olukorda nii ilusalt näiteks.. Vaata tõele näkku, lahenda ära ja mine eluga edasi! Ei tahtnud nüüd googeldama hakata, et leiaks ilusa terakese ja läheks järgmise küsimuse juurde.

Samas oskaks ma peast niimoodi öelda paar oma lemmikut siiski.

If someone shows you their true colours, don't try to repaint them. - Teate ma ei oskagi seda enam kommenteerida, sest ma mõtlen selle lause üle ehk liiga tihti. Miks ma peaks vaeva nägema et kedagi muuta, kui nad ei ole isegi väärt seda? Mitte et isegi kedagi muuta, aga proovida teisele inimesele mõistust pähe panna ehk.. Ja seepärast ma ei tahagi enam inimesi enda ümber, kes imevad igasuguse elutahe must välja.

The biggest communication problem is we do not listen to understand. We listen to reply. 

Mismoodi sa hoolitsesid enda eest? 

Ma ei saanud kunagi aru, kui inimesed rääkisid et "issand see 2008 oli ikka jube aasta" või midagi.. Nüüd võin ma "uhkelt" öelda, et dude I got you. Kuigi 2016 tõi kaasa nii palju häid asju, siis ma võiks 2016 lugeda aastaks, mis läks ikka korralikult üle kivide ja kändude. Ja see on ilmselt põhjuseks, miks ma ei hoolitsenud enda eest üldse. Ei füüsiliselt, ei vaimselt. Kui sõna-sõnalt võtta aga küsimust, siis käisin üle kolme aasta silmaarsti juures ja seda UKs, mitte oma vanas usaldatatud prillipoes. Minu jaoks on see juba edasiminek! VÕIT!

Mida sa tahad järgmisel aastal rohkem teha? 

Ma tahaksin õnnelikum olla. Don't get me wrong, ma olen tunduvalt rohkem eluga rahul kui eelmisel aastal. Aga mul on vaja stabiilsemat elu, tööd.. Ma ei jõua end enam ribadeks tõmmata..
Samuti tahaks rohkem loovam olla, tahaks enda pisikesed eesmärgid päriselt ka saavutada, mitte poolsalaja maha tõmmata listist ja endale valetada, et jaaaa, tubli tüdruk, tegid ära! ("Käia uuel aastal rohkem jooksmas kui eelmisel" ... Ja siis käin kaks korda jooksmas ja tõmban listist maha... Kammoon Triinuu, nii ei lähe!) 

Milliseid viite asja sa tegid sel aastal, mida sa arvasid et ei teeks kunagi? 

- Oman kahte koera
- Käisin tööl nii paljudes erinevates kohtades ühe aasta jooksul
- Oman nii palju õuna-tooteid, iPhone kõlas minu jaoks nagu ikka miljonäride tehnikana.. ipad ja macbook ka.
- Muutusin hulluks koduperenaiseks- alles eelmisel pühapäeval käisin ma kodus ringi MÄRJA LAPIGA. Ja pesin põrandaid. Midaaa... Minu koristamised muidu on enamasti ikka selles "pealtnäha korras". Märja lapiga ma elusees ei viitsi midagi üle käia aga vot..
- Reisisin Makedooniasse.

Millised olid su lemmikud asjad sel aastal? 

Reubeni lisandumine perre. Ta on olnud üks kõige armsam koerapoiss keda ma eales näinud olen.

Millised olid su halvemad asjad sel aastal? 

Reubeni lisandumine perre. Eile kolas ta trepikapis ja leidis sealt valge värvipotsiku (nii 50ml või miskit..), mille ta otsustas tumehallile diivanile vedada ja selle seal avada. :)

Mis on kõige tähtsamad asjad, mis sa sel aastal õppisid? 

Et tegelt oleks ka aeg hakata ennast usaldama, oma vaistu. Olen ju siiski homo sapiens sapiens sapiens (st. ülemõtlev inimene), siis tihtipeale lähen ma endaga vastuollu. Nii tihti pärast mõeldes ei saa ma aru, miks ma valisin variandi B või C, aga mitte A mis oli mu esimene mõte ja oleks tolles olukorras kõige parem olnud.

Milline on su lemmik foto sellest aastast? 

Mida sa tahaksid öelda inimesele, kes sind on negatiivselt kõige rohkem mõjutanud? 

Sul ei ole õigust mind kohelda nii nagu sa heaks arvad eeldades, et ma annan sulle kõik andeks lihtsalt seepärast, et me oleme ühest perekonnast. Kui sa tundsid end parema ja tugevama inimesena pärast seda, kui mulle haiget tegid, siis tegelikult on mul siiralt kahju sellest. Ma võin unustada su sõnad mingi aja jooksul, missest et need endiselt kriibivad mu hinge verele, siis ma ei unusta kunagi, kuidas ma tundsin.
Kellegi teise küünla ära puhumine ei tee sinu leeki säravamaks.

Samas olen sellega rahu teinud ja ma ei näe sind oma tulevikus enam figureerimas, see rong lahkus ammu juba jaamast, sest kaua ikka võib oodata. Hilinenud reisijad peavad järgmist rongi ootama. Kellegi teise ellu.

Mida sa soovitad enda sooesindajatel teha järgmise aasta jooksul? 

Palun minge naistearsti juurde ja laske teha kõik uuringud mis vähegi võimalikud. Enne kui on hilja, sest elu on ettearvamatu. See, et sul ei valuta midagi ja ei tunne end teistmoodi ei tähenda et sa oled terve.

Millises kohas oled sa kõige õnnelikum? 

Teki sisse pakitult voodis kuulamas audioraamatut hommikul, kui on ilmselgelt veel liiga vara et ärgata.

Kus tunned sa ennast kõige "kodusemalt"? 

Belfairsi park on minu uuem lemmik, kus ma tunnen, et olen ka emotsionaalselt rahul (mitte aga tol korral, kui sealt metsast taimi varastasin, sellest aga teine kord...) .. Tahaks nii väga öelda, et kodus tunnengi end koduselt, aga ma tunnen, et see kodu on kuidagi natuke võõras ikkagist ja ei ole 100% minu oma. Ehk on lihtsalt üürikodu probleem...

Mis oli sinu lemmik toit? 

Viimased .. kuu aega?? olen ma unistanud tordist. Ükskõik missugusest, aga no on kinnisidee ja mmmmm, tort. Ära aja sassi koogiga, a'la õunakoogi vms.. TORT. 

Muidu võiksin kartulipudrupannkooke (ma isegi ei viitsi enam googeldada, mis nende õige nimetus oleks..) mitmeid päevi näost sisse ajada.

Kuidas sa rahustasid end stressiolukorras? 

Ma alati alahindan end ja ei loe ennast täiskasvanuks. See tähendab siis et täiskasvanu=saab hakkama. Tuletasin endale meelde, et YOU GOT THIS !!!! 

Millised komplimendid mõjutasid sind kõige rohkem? 

Suvel tööl olles sosistasid kaks väikest tüdrukut, et "ma ju ütlesin, et Elsa töötab siin!". Kuigi see kõlab nii lamedalt ja mitte-komplimendina, siis mõtlesin sellest tükkaega ja mõistsin, et kui mõni laps oskab näha oma Disney iidolit kuskil mereäärses kohvikus letitaga rügamas, siis ... siis on see maailma armsaim asi.

Viimati aga üllatas Crisely, kui ta täiesti ootamatult hommikul, kui ma veel voodis poolnokkis olin, öeldes, et "apppiiiii ma vaatan su insta pilte ja sa oled lihtsalt niiiiiii ilus!!". Ma ei ütleks, et komplimente tuleb uksest ja aknast, aga Adami komplimente ma ei oska vastu võtta ja siin "You look so pretty!" on lihtsalt hästi tavaline ja niimoodi muuseas..

Kes on need inimesed, kes toovad sus kõige paremad küljed välja? 

Adam.
Mu õde.

Millise riideeseme sa ostsid, mis tundus kõige sinulikum? 

2016 aasta oli kõige šopinguvaesem aasta. Ostsin vaid tööriideid suht, kuigi avastasin heategevuspoe enda jaoks, kus kõik riided on £2 ja viimati ostsin endale boyfriend-jeans, mis näevad suht lahedad välja, aga isegi kolm numbrit väiksemad teksased (oma normaalsest suurusest) on ikka suured. Midagi uut minu jaoks aga nii mugavad.

Mille sa oled kõige rohkem valmis jätma aastasse 2016? 

Mineviku asjadele mõtlemise, ärevushäired.

Mis on kõige parem nõuanne mis sa said? 

"You can do it!" 

Mis on kõige parem nõuanne mis sa andsid? 

Et ei tasu ikka viis korda järjest samasse ämbrisse astuda. Ämber jääb ämbriks.

Missugused asjad sa lükkasid tahaplaanile, sest sul polnud aega? 

Karm, aga .. elu. Suvel olin ma koguaeg tööl. Nagu.. KOGUAEG. Tegin nädalas 60+ töötundi, sellest umbes 25h nädalavahetusel ainuüksi. Üheksast tööle ja poole 12 aeg koju.. Ja siis vaba päev esmaspäeval, kui Adam tööl oli .. Seega jah, pean ütlema, et raske oli, väga raske.

Millistele asjadele sa tahaksid keskenduda ja töötada selle kallal järgmisel aastal? 

Stabiilsele õnnelikule elule. Ilma naljata. Tahaks normaalse inimese kombel elada. Kuigi ma tean, et järgmine aasta toob kaasa ühe korra töövahetust, siis noh .. Palun loodame, et see on ainus kord siis. Kujutate ette jah, et see aasta olen ma töötanud neljas erinevas kohas.. KUI MASENDAV??

Millised parimad küljed tulid sus välja? 

Ma arvan, et pühendumus. Iga kord ma proovisin end ületada ja olin valmis õppima kõike, mida mulle prooviti õpetada. Tulin oma mugavustsoonist ehk liigagi tihti välja, et saada hakkama asjadega, mida ma muidu ehk ei teeks. Tööl olen ma 100% hoopis teine inimene, kui kodus. Ja see on veider.

Millised on lootused aasta 2017 suhtes? 

2017, palun palun PALUN ole mu vastu natuke lahkem. Ma tean, et elu ei peagi lihtne olema, aga võiks ju natuke lihtSAM olla. Loodan, et minu viimase aasta kaks suurt unistust täituvad, kuigi eks nad on natuke vastuolus teineteisega aga.. Elame ja näeme.

See jõuluhullus on nii.. mõnus?

Esimene laar piparkoogitainast on tehtud (pool ära küpsetatud ja ära söödud). Pool kilo piparkooke juba läinud!! Mismõttes?
Mitmeid pudeleid glögi on alla kallatud, käisime isegi IKEAs, et ehk saab sealt natuke Eesti glögi moodi jooki (Rootsi ju!) aga kahest pudelist mis me ostsime, üks oli nagu kaneelimahl ja teine õunamahl. Piparkoogitainast isegi müüdi ka, aga eelmisel aastal tegin ise esimest korda, see aasta kehvem ei saa ju olla!

Egas midagi uut tegelt siit midagi teada polegi anda. Ei suuda oma vanale heale blogilainele saada, tee mida tahad. Kui eelmine aasta olid meil säästujõulud, sest olime värskelt kolinud ja list mida osta oli vaja ulatus uksest välja, siis see aasta ma lihtsalt ei näe vajadust kulutada. Võltskuuse viime Adami vanematele tagasi, sest see aasta tahavad nad kaks kuuske püsti panna, ärge küsige. Ja no siin puusani ulatuvad kuused algavad 25st naelast.. no nagu ei raatsi. Miks väike roots tuppa tuua ja maksta sellist hinda? Pinterest on mu parim sõbranna olnud viimased õhtud ja jeerum kui lahedaid ideid sealt leiab, kuigi jah, minu oskus jääb küsimärgiks iga pildi juures sest noh.. ma ju suutsin isegi haamriga endal sõrme lõigata.. 

Loll lugu on veel see, et .. ma olen kinnisideeks endale võtnud käbide leidmise. Kõige odavamad (st kulutu!!!) kaunistused saaks just käbidega teha ja no pinteresti toksi sisse vaid märksõna ja sealt tuleb rodu käbikaunistusi, mis on niiiiiii ilusad. Mis on point? MEIL EI OLE OKASMETSI SIIN!!!! Nagu, mitte ühtegi! Ja isegi ühtegi kuusepuud pole! Männist rääkimata! Ka mitte pargis! Tänaval! Kujutate ette jah? Mina, kes elasin 18 aastat nii, et männimets oli käbiga kiviga visata, otsin isegi eBayst, et las ma siis OSTAN käbisid! Aga 8 naela kilo käbide eest? Kas te teete nalja!? 

See nädal avastasime, et meist 1.9 miili kaugusel on megamets! Või noh, see on ikka park keset linna, aga see on megasuur! Golfiväljakud ja mets ja kõik.. Nii mõnus! Natuke liiga kaugel, kuhu jalutada (st sinna jõudes olen ma juba oma trenni ära teinud..) aga niiiiiiiiiiiii mõõnuuuus!!! 

Kuigi kohalikud metsad on tammikud või vahtrikud (??), siis neid ogalisi jõulutaimi on metsas murdu. Nüüd ma küll ei saa aru, miks ma oksakest koju ei toonud, aga noh, loll pea on ihu nuhtlus.

Homme lähen teen kiire poetiiru ja hakkan oma kuusepuud kodus kokku klopsima. Säästujõulud teevad loovaks ma ütlen! 

Ah, viimane kiire pilt ka veel. 

Inglased leiavad ikka jama mida inimestele pähe määrida. Mõte iseenesest armas, aga no milleks?? Põhjapõdratoit! Ehk siis kaerahelbed litritega.. Et põhjapõdrad ikka näeks, kus toit on ja nii kaua kui jõuluvana kuusepuu ees oma pirukast ampsu võtab, siis saavad põdrad ka mugida.. Umbes 50g litrilisanditega kaerahelveste hinnaks on £1 . Kilo kaerabelbeid maksab siin 65 penni.