Viimasel ajal küsin ma kõigilt, et kuidas neil jõulutundega lood on. Eks ma mitu korda olen mõelnud, et inimesed kipuvad "jõulutunnet" segamini ajama "pealesurutud jõulumeeleoluga". Jamps. Samas lastega inimestel nagu tundub jõulutunne olevat just mudilaste ärevuse pärast...
Isegi kuuske ei toonud tuppa, sest.. Tegelt oli meil Adami vanemate kunstkuusk konkus ootamas, aga kuna nad tahtsid seda söögituppa panna, siis mõtlesime, et mida me ennast ikka narrime ja paneme kuuse korraks püsti. Reuben ka hävitas agaralt jõulukuule, seega.. mõttetu. Klopsisin aga kord kiirelt natuke viltuse puukuuse kokku (Adam muide tööl rääkis, et "Triin tegi puust kuusepuu" ja kõigi reaktsioon oli selline noh... et .. kuusepuu ongi puidust ju..)
Eks me olime vaikselt kingitusi kogunud.. Hommikul kell pool kaheksa juba tegime kinke kodus lahti, missest et me kõik siin olime poolunes veel.. (Adam ärkas eelmine aasta mingi pool viis juba, et kinke avada.. lapsed, lapsed..) . Me isegi tõime kõik kingid voodisse, sest ma keeldusin nii vara voodist välja tulema.
Ma ei viitsinud pilte tegema hakata, aga Adam sai mustrilise triiksärgi, GameBoy'le mängu, mida ta pikalt igatses, oma lemmiku Nandose chillikastme ja muud pudipadi.
Mina aga sain raamatu (mis mul juba olemas on .. :D ), Victoria Secreti spreid, fotoalbumi ja paar asja veel, millest kirjutan kunagi kui õige aeg käes on. Kõige nunnumaks oli ilmselt teekann, mida ma alati Tescos silitamas käin ...
Homme on meil teepidu, tulge teed jooma!!!
Kuigi jõulutunne oli null, siis ajasime autole siiski hääled sisse ja sõitsime Londonisse Adami vanemate juurde. Kiiruga käisime Adami vanaema juurest ka läbi, et ma saaks ta koera patsutada. Boo-boo (jep, koerapoisil oli alguses selline nimi ja ta on PUHTATÕULINE chihuahua :D ) muutis vanaema ära Boots'iks (saabas... :D ) aga noh .. Nii armas koer, aga nii arg et kahju hakkab.
Excuse mu muhkleid.. Boots ilmselgelt pole vaimustuses.
Pakkisime vanaema autosse ja kuigi provva omab isegi mootorratta lube, siis ta pidi reaalselt südari saama, kui Adam turboga kiirendas. (Õhtul kui ta koju tagasi viisime, siis juba autosse istudes ohkas ta et "Triin, please.. I'm begging you. Tell him to behave..". :D )
Oodati meid kella kaheks, mistõttu proovisime ajakavas püsida, kuna neil on isegi kokkamiseks tabelid valmis tehtud, et mis kell mis toit ahju peaks minema, et õigeks ajaks valmis oleks. Adami vanemate juures on alati nagu saun, kui me neile külla lähme. Kuna isa on paadunud kodukokk, siis kõik aknad on suurest söögitegemisest udused ja kõikvõimalikud köögitehnika mootorid undavad. Seltskond oli juba suureks kasvanud, st Adami poolõde Harriet oma kihlatuga (loe: ME SAAME VARSTI PULMA MINNA!) , teine poolõde Charlotte oma tüdruksõbraga, Adami väiksed vennad, vanemad, vanaema, meie ... kokku 11! Avasime kingitused, mis meid Adamiga kergelt tõsiseks tegid, sest .. kuidagi jõudis kohale, et kurat võtaks, täiskasvanute kingitused on nii igavad. :D Kööginõude komplekt (mis päriselt ka on ilusad aga noh.. vajalikud ka ja kes tahab vajalikke asju saada jõuludeks? :D ) , skandinaavia kokaraamatu, šokolaadi, sokke, tassid .. Samas ei saa nagu väga "kaevata", kuna me ise ka väga loovad ei olnud seekord.. Õdedele šokolaadid ikea küünaldega, vennad said kinkekaardid, vanemad said Chardonnay DIY komplekti, et teha ise 6 pudelit veini, vanaema sai sussid.. Järgmine aasta proovin olla loovam ja varem ettevalmistunud!
Kuna rahvast oli murdu, siis ohverdas väikevend Matthew oma toa, vedas selle tühjaks, et sinna siis söögilaud panna et me kõik ära mahuks. Võtsin Adami isa Johni Facebookist mõned pildid, et te ka aimu saaks kogu prallest. Kahjuks me grupipilti ei teinudki..
Kalkun Rosemary (ärge küsige, miks tal nimi on) enne ahju pistmist.. Ahjus oli ta 5 tundi + nö järelküpsemine 90min ..
Vasakult siis pigs in blankets (vorstid peekonisse keeratult), hanerasvaga ahjukartulid, lillkapsad juustukastmes, porgandid, brüsseli kapsad, natuke veel tekipõrsaid ...) . Pildilt puudu veel kalkun, kastmeid, midagi oleks nagu veel puudu...
Kuna ma paar päeva olen tundnud end öökimise ääre peal, siis seekord proovisin tagasihoidlik olla ja
mitte üle süüa.. Aga no seal on võimatu mitte üle süüa.. Eriti kui magustoiduks on jälle kolm erinevat varianti.
Kuna kõik kiusavad Adami ema tema kokkamisoskuste või nende puudumiste pärast, siis seekord võttis ta endale ülesandeks teha üks magustoit otsast peale. Kõige põhjas oli rullbiskviit rummiga läbi immutatult, keedupirni lõigud, keedukreem ja vahukoor (inglastele trifle dessert). Kuna ema oli uhkusest lõhki minemas, siis ei saanud midagi mööda sundsöömisest ja no päris.. kena. Minu jaoks veits liiga kõva rummikogus ja muidu rammus ka, aga väga hää. Banoffee kook oli ka tehtud, missest et see pole jõulukas, aga kuna meie kodus siin on kaks suurt banoffee fänni, siis miks mitte.
Ega me kaua tegelikult seal olnudki, aga mõlemad olime kui tühjaks pigistatud sidrunid pärast. Meile pandi veel jõulutoitu kaasa (mis ootab täna õhtul söömist, mmmmmm), natuke kooki ka mis juba eile koju jõudes poole tunni jooksul otsa sai.. ja lihtsalt vedelesimegi.
Täna hommikul aga alustasime "suveks saledaks 2020" ja käisime pikal jalutusringil metsas.
Mis te arvate, kaob see jõulutunne siis ikka vanusega või mis?
No comments:
Post a Comment