Üks asi, mis mulle nii tihti pähe torkab, on see, kui erinevad ikka põlvkondade "piinlikud teismelisea fotod" võivad olla. Ma julgeks öelda, et viimase viie aasta jooksul on sotsiaalmeedia nii suureks teemaks, et tegelikult PIINLIKE pilte väga ei eksisteerigi. Pannakse ju vaid kõige ilusamad. Ja need ilusamad enamasti tähendavadki suht normaalseid. Aga et oleks piinlik riietus? Soeng? Naah, mitte minu puhul.
Igastahes. Ennast kiitmast ma ei väsi ja võiksin julgelt öelda, et ma olen ehtne sitt võileib (on see vaid inglaste väljend? No et sai-täidis-sai ehk hea uudis- halb uudis- hea uudis, näiteks "Sa näed täna nii hea välja, aga mulle ei meeldi, et sa hilined ning ei õpi sellest. Aga muidu teed siiski oma tööd väga hästi.") . Lapsena olin ma blond hiinlane, kel naeratades põsed surusid silmad olematuteks, siis teismelisena olin ikka täielik katastroof ja nüüd olen ma selline talutav.
Mäletate ma rääkisin sellest kalapildist? No et poseerin laipadega ja olen üles kasvatatud sellise eluõpetusega..?
Teismelisena olin ma täielik hall mass, täpselt nii nagu Crisely omal ajal mind klatšis oma salapäevikus.. :D Samas, kui hallis massis oleks veel oma alagrupid, siis oleksin ma olnud hallimast hallim. Minu teismeliseeast ei leia ühtegi pilti, kui ma oleks mingi meigiga täiesti puusse pannud, sest sel ajal olid mul totaalselt teised huvid, mingist huulepulgast või kaks tooni tumedamast jumestuskreemist polnud ma vähemal moelgi huvitatud. Minu ämber oli ikka riietus..
Minu lemmikuks riietuseks oli roosakas-lilla fliis, mis nüüd kannaks nime "oversized". Kui see juhuslikult oli pesus, siis kandsin ma muid dressikaid. Ma nägin ikka suht poiss välja. Ega see kaasa ei aidanud, kui üks mu täditütardest kord ütles, et "issand, ma ei tundnudki sind ära, ma vaatasin et mingi poiss!" .. Tänks noh.
Mina 16-aastaselt aastavahetuspeol, kus lampi kohtasin noormeest, kellega lapsepõlves ikka koos mängisime. Irooniline on see, et me üldse sõbrannaga ei plaaninud kuhugi peole minna ja.. tegelikult paar tundi hiljem pildi tegemist korjas meid G4S Keila säästuka juurest peale, et viia meid järgmisele peole.. alakad, kellel natuke ikka lahjat alkoholi kotis.. :D Nii rebel.
Hall mass sõna otseses mõttes...
Ma ei saa ikka veel aru, mis jama mul oli pükstega. Algkoolis mulle teksapüksid ei meeldinud ja ma käisin selliste mustade teksa/viigipüksi vahepealsete pükstega. MIS ASJAD NEED ON, ma küsin!? Siis ühel hetkel sain teksapüksid ja need olid ainsad püksid, mida ma kandsin päevast päeva koolis. Gümnaasiumisse minnes oli mul kolm paari teksaseid, aga kõik olid kukekad. Miks?? Või pigem miks ma aru ei saanud, et see on nii totter??? Only god knows..
Mitu aastat hiljem, kui moodi tulid skinny jeans'id, vandusin ma, et ma elusees ei hakka neid kandma (eks mulle oli sisendatud, et minu kehaga ei sobi ümber riided. Ma ei tundnud kordagi ise, et mul oleks midagi viga olnud.) Aga skinnyd, eks ma siiski mõni aeg hiljem soetasin oma esimesed liibuvad teksad Zarast, aga kuna mul eelnevad püksid olid kõik kukekad olnud või kuidagipidi väiksed, siis läksin ma kindla peale välja ja.. OSTSIN ENDALE KAKS NUMBRIT SUUREMAD TEKSAD. Loe: mitte parajad. Loogiline mõtlemine puudus mul, küll aga mingi jõhker enesekriitika oli teiste poolt süvendatud.. Kandsin ma siiski neid halle teksaseid suurima hea meelega.
Praegu vaadates ma tahaks öelda täielikult ******* ******** neile, kes võtsid vaevaks mu kehakaalu kritiseerida tol ajal. Praegu ma vaatan, et kurat, sellel ajal olin ma üldse vist elu parimas vormis!
Aa, ühed Reservedi tumesinised püksid olid ka, aga need olid sirge lõikega.. Ja no ega DC tossude kandmine kaasa ei aidanud minu tüdrukulikule olemusele... :D
Mina ja mu kaunid räpparpüksid vasakult teine ..
Mul on selline tunne, et parajaid riideid minu jaoks ei eksisteerinud. Olin ju pikk ja kallal oli teismelise paistetus (kust ma sellest kuulsin? Ema??). Ma olin nii ümmargune, eriti näost. Ja no soeng ei aidanud ka kaasa... Kõige jubedamaid pilte ma nagu väga sheerida ei tahagi, sest need on tõesti koledad ja puhas kustutamise materjal. Aga stiilinäide siiski mu soengust.. Tukk mis kattis reaalselt mu pool.. pead.
Samas nüüd on see hetk, kus ma mõtlen, et .. mille pärast mul üldse oli vaja seda jura kirjutada? :D Sest noh, hall mass jääb halliks massiks, mis sellest ikka väga jaurata on. Aga kaevasin oma vanades fotoalbumites ja noh.. Oli ikka teistsugune stiil küll mul.
Siiski-siiski.. Ehk olin ma mingi nõid ja nõidusin "tuleviku" ära (või nagu mu onu ütleb: panin koodi peale). Sest nüüd on ju kukekad püksid moes olnud tükkaega ja ülisuured kampsunid/fliisid ka moes jälle ringiga.. Imelikud soengud ka.. :D
No comments:
Post a Comment