Londonis elades elasin ma küll enda lähedastest eemal aga ma siiski elasin koos inimestega. Ma ei pidanud üüri maksma, arveid ka mitte ja tegelikult oli elu suhteliselt samasugune, nagu siis kui vanematega elasin. Elasin, olin, eksisteerisin.
Haapsalus elades elasin ma korteris, mis ei olnud siiski oma. Mind kohutavalt häiris see, et korter ei olnud tervelt minupäralt, sest omaniku asjad olid igal pool ja meil oligi selline pool/pool leping. Ta küll sees ei elanud, aga iga jumala laupäeva hommik sadas ta ettehoiatamata sisse. See, et tema asjad olid igalpool, köögis ja vannitoas kaasaarvatud, siis ei tekkinudki mul kodutunnet. Too korter polnud üldse "minulik" ja kui oleks võimalus olnud, oleksin totaalselt kõik välja visanud ja otsast alustanud. Tüüpiline paneelikas noh.
Nüüd siin Westcliffis elades on lihtsalt niiiiiiiiiiiii mõnus. Jah, üür tapab nii mis hirmus ja üksinda ma ei suudaks seda endale lubada. Või noh, tegelt üüri saaks makstud aga see tähendab siis, et ma ei küta, ei kasuta vett ja elektrit ja ei söö ka. :D
Me pidevalt võrdleme seda siinset Adami eelmise studio-flat'iga, mis oli ikka pisike uberik. Nii kui uksest sisse astusid, oli elutuba. Ei mingit esikut ega midagi. Kohe astusid vaibale. Köök oli nii tilluke, et seal ei olnud isegi tahtmist mitte kokata. Magamistuba oli voodit täis ja magamistoas pidi üle voodinurga ronima, et vetsu/vannituppa saada (tegelt magamistuppa oli mõeldud ühe inimese voodi, seega oleks ruumi ülegi jäänud, kui vetsu tahtsid minna.) . Too korter oli planeeringult nii imelik, sest kui Adami vennad nädalavahetuseks tulid, siis nad alati saatsid hommikul sõnumi elutoast, et kas me oleme üleval ja nad tahaks vetsu kasutada. Imelik oleks ka ju voodis edasi olla, täpselt vetsu ukse taga, kuulates mis teine vetsus teeb. Ühesõnaga, kõige imelikuma ehitusega korter mida ma eales näinud olen. KUIGI ühele inimesele sellest absoluutselt piisab.
Kuna meil on koguaeg see võrdlusmoment, siis siin on ruumi ikka maa ja ilm, kuigi tõsi, ka see kodu on üliveidra planeeringuga. :D
Köök ja koridor on justkui pikk ristkülikukujuline ruum pikkupidi pooleks tehtud- mõlemad, nii köök kui ka koridor, on piiiiiikaadd ja kitsad. Köögis me üksteisest väga mööda ei mahu.
Aga kuhu ma tegelt tahtsin jõuda..
Ma tunnen, et see on meie. Ma tunnen, et see on meie vastutus. Ma tunnen, et see kraam mis me ostame, ongi meie oma ja see jääb.
Näiteks. Kord tuli Adam koju imeilusa robustse vintage-stiilis pisikese kohvilauaga, mille lauaplaat on selline pardimuna helesinine ja ülejäänud kõik valge. Igalt poolt on värvikillukesed lahti ja näha on, et laud ise oli varem tumepruun. No väga retro näeb välja. Mõni nädal hiljem nägin ühes grupis, et mees müüb kahte tooli, mis justkui sobisid selle laua juurde. Laud on küll tibatilluke AGA kui suvel aias teed juua (hehe, milline valetaja, ma ei taha kunagi suvel teed juua..) siis sobib küll. Hea diil ka veel ja ülitore mees.. Läksime tõime toolid ära ja teate mis? Toolid olid TÄPSELT sama sinised kui laud. Kuidas saab niimoodi kogemata jopata??
Eks me tasapisi muretseme asju juurde, otsime parimaid pakkumisi ja ootame soodukaid. Saiakesed valmivad endiselt veinipudeli abiga, kartulit pudrustab mikser ja loodame et kardinad pleekivad päiksega veidi ühtlasemaks.. Hoiame siin näpud ristis, et need niiskuse hallituse täpikesed, mis vahel seintele tulevad said totaalselt hävitatud (siit soe soovitus: selle vastu aitab hästi valgendaja, see sama mis vetsupotti kallatakse aga.. ära ikka rohelise metsahaisuse geeliga proovi sest noh.. see on roheline :) :) )
Ja viimaseks minu suurim peavalu..
Meie aed.
Nagu ma kunagi kirjutasin, et siin kedagi vapsee ei koti, mis seisus nende aed on, sest see on lihtsalt hea koht, kus on hetkel-mittevajalikku-kraami hoiustada. Kuna me lihtsalt oleme liiga rotid selle jaoks, st meil pole üleliigset kraami, mida sinna neetud aeda paigutada siis ainus võimalus ongi see ilusti korda teha. Hetke seisuga olen ma sinna panustanud £6 reha eest, umbes sama summa seemnete, sibulate ja istikutele ja lõpuks natuke raha kütuse peale, et saaks tuua kive aeda (millest ladusin piirde et Pix ei saaks naabrite jänesele külla minna) ja veidi oma aega.
Kuna see aed pole siiski päriselt meie oma, siis ei tahaks nagu üldse sinna rahhi köhida. Pole väga mõtetki midagi suurt seal korda saata, sest Pixel künnab kõik kohe üles.
Kui keegi mega aiandushuviline tahab nõu anda siis palun.
Meil on aed pikk ristkülik. Sellest taga lõpus umbes nii 1/4 on astmega veidi kõrgem (lihtsalt mullaaste niiöelda), maas on neli või viis riba riiet ning peal peaks olema multš. Paraku see multš on ajaga segunenud lehtede, puuoksakeste ja elupuu okastega(lehtedega?). Minu silmis ainus koht sellele on prügikast sest selle kogust on poole vähem kui seda olema üldse peaks. Enamus sellest kangast, mis on mulla alla maetud lopendab välja ja näha on, et muld on üsna savine (või kas selle riide pärast tundubki, et muld on savine kuna see ei saa õhku? Ülejäänud aias on muld täiesti tavaline muld..
Vasakul aianurgas on veel kuurikene, iga aia äär on kõrge 1.8m. mõnes kohas ronib mingi taim, mõnes kohas on lihtsalt lagunenud.
Aia keskel on kaks puud, ühe puu all on tellistest ring ehitatud kus sees (ja väljas) kasvavad mingid taimed, mida me ei tea sest noh, pole õitsend ega midagi. Näha on vaid, et maasikad seal vohavad. Sibulad* ka.
Nii.
Ja nüüd on mul miljon potsikut kodus, kus midagi kasvab.
* Heleroosa roosipõõsas.
* Mingi ebamäärane valgete õitega 1,5m kõrguseks kasvab põõsas.
* Kolm valget liiliat.
* Mingid lillad tuustid.
* Chilli
* Kollased ja heleroosad mingid lilled.
* Mingid madalad sinised.
* Mingid hernelilled.
* Mingid kollased põlvekõrgused lilled.
(Näete jah kui kõva aednik ma olen kõigi nende lillenimedega.. :D )
Kuna praegu on see "lopendav riie" seal taga ja tegelt ma tahakski sinna midagi ilusat panna, siis ma ei tea lihtsalt kust sealt alustada. Tõmmata too riie üles, kaevata muld segamini ja panna muruseeme sisse et terve aed olekski üks suur muru ja oleksi asi ants?
Või matta see riie sinna alla tagasi kuidagi, isegi kui seda puukoorepuru seal peal pole piisavalt, et too kilejas riie ära katta? Multši hind ei tapa, miski neli naela kott, aga .. meil läheb neid kotte ikka paras kogus.. Ja noh, selle peaks siin "maha jätma" ja kasu sellest tulevikus ei saa. Mädaneb niikuinii ära, mis kasu sellest siis on?
Või käituda Adami plaani järgi ja vaadata, ehk keegi müüb kommiraha eest aiaplaate ja panna sinna kiviplaadid ning teha terrassilaadne asi, mis võtab muidu ka sada aastat aega et teha? Ta juba ehitas mu kividest sinna lõkkeplatsikese, ughh.. Eile õhtul ta unistas, et tooks salaja mereäärest kive ja teeks oma ranna, kaevaks kraavikese ka kuhu lasta vesi sisse (kui ma ütlesin, et see vesi läheb seal roheliseks ja lõpuks kolib Shrek ka sisse, siis oli tal kohe lahendus varnast võtta: tal on eluaeg kalad kodus olnud, ta teab filtrite hingeeludest kõike ja noh, kui vesi juba oleks ja filter ka, paneks siis juba kalad ka sisse!)
Mul on ilge tahtmine kõike teha, isegi paar euroalust olen koju vedanud, et ehitada lillekastike (2in1: lilledele elukohake kui ka eneseületus mulle, et midagi ehitada..) . Ärge küsige, mis teema mul nende lilledega on. Ma lihtsalt tunnen, et kui see närune aed isegi korda ei saa, siis värvilised lilled võiks seda olukorda ju parandada! :D
* Sibulad- ma olen täna lihtsalt terve pärastlõuna aias olnud ja mingeid tuuste üles tõmmanud. Kuigi mu ema on aiandusekspert, siis polnud temagi kindel mis tuustiga tegu on. Haiseb nagu sibul, riskisin ja maitsesin, maitseb ka kergelt nagu sibul.. Aga noh, meil on aed lihtsalt seda jama täis! Tõmbasin umbes sada sibulapõõsast välja kui taipasin, et noh, võiks need ju hoopis aia äärde istutada, kus Pixpox armastab kaevata ja hakkaski liiga suur auk sisse tulema. Minugi poolest võiks ta needki sibulad(??????) välja kaevata, sest ega need mulle väga ei meeldi aga noh, siis ei hoia vist miski teda siin aias kinni enam.
Mida enam ma seal aias mullamutitsesin, seda imelikumaid asju ma leidma hakkasin. Ma tahaks täiega metalldetektoriga siin ringi käia, ehk leiaks midagi kasulikku ka. Tänaseks saagiks oli umbes kümme vannitoa seinaplaati (mõni oli isegi mustriga, mhmmmmmm.. ;) ), hunniku kommipabereid mis ilmselgelt ei kõdune, kõiksuguseid konte, traadijuppe ja kartuleid. KARTULEID. Kes kasvatab täiesti lampi keset aeda kartulit???
Ja millest ma alustasin rääkimist? Et üksi on tore elada..
Jah.. siis oleks isegi toredam, kui aed oleks korras ja mu silmad ei sureks iga hommik, kui magamistoas kardinat eest tõmban, et vaadata, mis Pixel aias teeb..
No comments:
Post a Comment