Hello fellow!

Täiega tahaks kirjutada, et "ah mis te ikka siin mu loba loete kuivalt, teeks ühe pildipostituse ka" aga no vot ei saa niimoodi öelda, sest noh, mis "lobast" me räägime siin üldse? Mida pole, seda pole.

Aga ikkagist.
Olen Instagramist sõltuvuses, aga tuletan endale pidevalt meelde, et Instagram ongi ju piltide jaoks, seega ei tohiks nagu probleemi seal olla pidevast jagamisest.. Aga et siia veits elu tuua juurde, sheerin mõnda ~~sada~~ pilti ka ja seda ikka mingis randoomses järjestuses, stiilis "mida näen, seda näitan".

Kord skoorisin heategevuslikust moest endale ülivinged teksad £2 eest. Jalad nagu sardellid aga ega see peata mind neid kandmast.

Suht harv nähtus, kul ma lõpetan töö keskpäeval.. Aga ükskord see juhtus, hüppasin käppelt poest läbi, et siis koju jõudes Adamiga grillikas teha. No miks mitte?!

Mäletate, kui meil oli veel Baby-Pixel? Tegime temaga aias fotoshuudi, mis kukkus üsna nirult välja, sest see jupats lihtsalt kappas ringi mis hirmus.. (Jah, talle mahtus mu PATSIKUMM kaelarihmaks..)

Igastahes, Baby-Reuben sai ka endast fotoseeria.. Küll teisel murul aga noh, põhimõte on sama! Nüüd on ta küll kaks või kolm korda enda suurust, aga eks need kutsikad ikka kasvavad, kätt ette ei saa ju panna.

Minu firmakas juba: banaanikeeks.

Vahepeal läbis Reuben koeratittede mängugrupi ka, tutvus uute tõugudega ja oli elavaks näiteks, kuidas mitte käituda võõraste inimeste (ja nende ülitreenitud koerte) juures..

Pixel sai 1

Jah, ma küpsetasin talle (koerte) koogi.

Vahepeal käisin Eestis küpsisekooki söömas. Nädal oli nii kiire, samas nagu midagi väga ei teinud. Enamus pilte, mis tollest nädalast on, on selfied mu õest, sest teadagi on tema elumotoks "kui-saad-kellegi-teise-telefoni-enda-kätte-siis-tee-palju-veidraid-fotosid"...

Aga jah, muidu kulgeb töiselt taaskord. Vihmaselt kah.
Egosekundid, aga saate aru, et need järgmised pildid pole töödeldud vaid niimoodi tulidki fotod kaamerast välja?? Ma olen täitsa üllatunud iseendas, polegi see fotoskill väga kuskile kadunud..