Hello fellow!

* Paar päeva tagasi tulid mu töö juurde ema-isa oma kolme lapsega. Keerasin kõigile jäätiseid valmis, kui küsisin selliselt 4-5 aastaselt tüdrukult, et mida tema tahab. Laps hüppas ja hüppas ja teatas, et ta tahab pissile. Egas ma midagi väga osanudki vastata, kui ütlesin isale, et ta tütar peab vetsu saama, kui mees lihtsalt nähvas lapsele, et "me tulime jäätist ostma, ära vingu!!!!!!" . Okeeeeei. Eks esimene möte mis mulle pähe lõi, oli see et ma keeldun neid edasiteenindamast, sest noh.. Kes peaks seda pissiloiku seal põrandal pärast koristama? Või kes pärast peab märgade pükstega ringi käima? Täielik ahastus. Aga noh, kompromiss sai lõpuks leitud.. Aga ikkagist!

* Teate, et Inglismaal on tihtipeale värskelt keeratud jäätisepall(id) soodsam osta, kui Magnum või mis iganes pulgajäätis? Siin vahvlitopse ei eksisteeri, kui vaid koonuse cornett'id. Või tuutu või mis selle nimi  ongi.. Kuigi ma Eestist pole vist kunagi ostnud jäätist, mis tõmmatakse otse jäätisevannist vahvlisse, siis no miskipärast eeldaks, et kuna see on fäänsipäänsi, siis ikka kallim kui Tommikas..

* Kuna ma olen kutsutud juuli lõpus sõps Ravi pulma (minu esimene pulm!!!), mis toimub Londonis. AGA.. asja konks on see, et nii tema kui ta ka kihlatu on Indiast, siis noh.. India riided eksole. Sari. Käisin siin kohalikus sari-poes (ma elan taaskord ghetto-laadses kohas, kus on suht lampe poode igal pool, you just name it ja meil on see pood siin olemas) ja noh, astusin sisse jutuga, et ma ei tea vapsee midagi saridest (missest et olin googeldanud ja rääkinud ühe teise indialasega. Joppmaivõi milline sagimine pihta hakkas- toodi mulle 12 erinevat varianti näha, et "noh, nüüd vali". Vot ei suutnud valida ja astusingi veits hiljem poest välja mõttega, et ma peaks ka sari-usku pöörduma, sest.. NEED ON NII ILUSAD! Kuigi ma olen viimane inimene maamunal, kes kannaks blingi, siis no jeerum kui kaunid need olid! Samas £80+ on natuke liiga palju mu jaoks sari eest, mida noh, olgem ausad, ma kannaks üks kord elus.

* Kuna Adami vanaema elab üksinda, siis ühel hetkel hakkas ta pihta jutuga, et ta tahaks koera.. Või noh, kedagigi.. Tervis jumpsis ja no ei olnudki tal motivatsiooni, miks hakata tervislikuks või liikuda ringi või midagi.. Ma arvasin tükkaega, et see on loll mõte võtta koer, sest iial ei tea, kuidas ta tervisega läheb. Aga no ta helistas ja helistas, et kas uudiseid ka on koera suhtes. Ühel hetkel ta teatas, et ta tahab oma koera nimeks panna.. REUBEN. Midaa? :D Mitu Ruuben-koera siin üleüldiselt on?! Vaatasime loomavarjupaiga lehed läbi ja nii irooniline kui see ka pole, jäid sõelale kaks koera: üks TÄPSELT nagu Pixel, teine TÄPSELT nagu Reuben. Lõpuks jõudsime hoopis teistpidi selle Pixeli-sarnase koera juurde tagasi ja no eks läksime vaatama. Autos helistasime vanaemale ja ta teatas et ta juba koob oma tulevasele koerale tekki ja ta nii ootab juba. Järgmine õhtu korjasime koera peale (ok, tegelt see protsess nii lihtne polnud..)  ja jeerum, orantš koopia meie Pixelpoxelist (keda Adami vanaema täiega fännas..). Adami vanaema armus koera kohe esimesest hetkest ja nüüd nad käivad koos Londonis kruiisimas..

* Küpsetasin täna hommikul enne tööle minekut ühe banana-bread'i mis on Adami igavene lemmik ja noh, ega mul kahju pole, kui köögis on paar fossiil-banaani ja ideaalsed just koogiks.. Mina seda väga ei söö, kohvi kõrvale ühe söön ja isu on täis. Enne bussile jooksmist võtsin selle just välja jahtuma. Istusin siis bussi maha kui järgmises peatuses tuli mu kõrvale üks vana mees, kellega me alati tervitame bussis, kuna tihtipeale me satume ühele ajale.. Täna tuli istus mu kõrvale ja paar minutit hiljem alustas ta ".. So you like baking don't you?" . Mul oli suht wtf-olukord, sest noh kust ta teab?? Aga olgem ausad- koogilõhnad olid nii tugevad, et nüüd kuus tundi hiljem, kui gaasimehed tulid boileri ohutust vaatama, siis ütlesid ka, et siin majas vist küpsetatakse. Ma tabaks teiega ka retsepti jagada aga noh.. "Üks parditäis jahu" ei kõla loogiliselt, sest mul on pardi mõõteasjakesed ja ma tean täpselt, milline suurus neist sobib aga et ma teaks selle mõõtekogust.. Njetu. Retsepti olen ise kokkukeevitanud, seega jah..

* Homme hommikul aga jätan oma kaasüürilised Inglismaale ja tulen nädalaks Eestisse. Täiega lamp tunne on tegelt, kuna viimased päevad olen ma kuidagi "pilves" olnud, üldse ei saa aru, mida ma teen või kus ma olen. Eile pool päeva hõljusin tööl ringi, ei saanud aru, miks ma unustan pooled asjad ära või ei oska küsimustele vastata. Praegu mängib mul taustaks Dagö ja ma istun siin laua taga mõeldes, et kes ta albumi pani youtubest üldse mängima? Ma teen asju iseendale teadvustamata. Või ma näen voodis norskamas ainult Reubenit ja paanitsen, et kus Pixel on sest nad magavad alati ühes kohas.. Ja taaskord- Pixel magab mu süles. Oeh..