Hoiatan ette ära, et pildid on väga kehva kvaliteediga, mistõttu ma ei hakka neid isegi oma blogi mõõtmetes "normaalsesse" suurusesse panema, muidu lähevad liiga uduseks ära..
Räägime siis natuke jõuludest ka.
Mul kohutavalt isutas Eesti jõuluprae järgi. No ikka korralikult sealihhhhhh ja kapsas, mandariinid ja piparkoogid..
Mandariinid on siin aastaringselt saadaval. Adam väga ei armasta neid, samas mina ja Pix laseme kahesuupoolega. Või noh see väike eestlane paneb siin lopslops mandariine näost sisse, kui Pixel alles lutsutab oma esimest viilu (muide, tal ikka veel tulevad hambad välja, seega on ta pool hambutu ja ei saa süüa. Naljakas on see, et kuna tal ees pole väga palju hambaid, siis ta keel ei seisa suus. :D Seega kui ta istub, suu kinni, siis on keeleotsa ikka näha, kuna suus pole trelle ees, mis keelt sees hoiaks. :D )
No ja kuna olin paar päeva seda suurt isutamist saanud paki oma perelt, millest leidsin ka piparkoogimaitseainet, siis sain aru, et midagi peab ikka siit eestlasele omast tulema. Ja nagu blogides oli see aasta põhiteema nr1 "Isetehtud piparkoogitaigen", siis taipasin, et ega eriti kaugel otsima ei peagi. Läksin võtsin Lipsukese blogist retsepti (kuna ta reklaamib end alati, et tema ei oska midagi teha ja ta on nii algaja, siis mõtlesin, et tema retsept on kindlam võtta, kui naminami oma või miski.. :D :D ) . Ja nooo ... poole retsepti ajal sain aru, et ma olen ikka puhta loll. Tegin sada viga, palvetasin kaks ööd et sellest midagi tuleks ikka välja.
Ja kujutage ette, tuligi! Maailma parim piparkoogitaigen!
Pixel kiitis ka piparkooke.
Paraku minu oma hävitati nii kiirelt, et pildile ka ei jõudnud .. Adami oma suutsime veel päästa
Pixpox kiidab
Seletan käppelt ära:
EESTI- 23. öösel või 24.detsembri päeval tuleb toob jõuluvana kingitused kuuse alla. Teine variant on see, et tulebki päris jõuluvana 24nda õhtul.
INGLISMAA- 24.detsember on tavaline päev, ainult et õhtul pannakse kuuse juurde klaas piima ja küpsis (või koogilõik) Jõuluvanale ja porgand põhjapõder Rudolfile. Öösel võtab vanem (või siis vanemAD) ampsu mõlemast ning jätavad puru igale poole maha. Jõuluvana võtab täpselt ühe ampsu sest ta ju käib miljardite laste juures ja kui ta igas kodus sööks terve tüki, siis ta lihtsalt ei jõuaks rännata. Mitte ükski laps pole näinud jõuluvana, kui siis ainult kaubanduskeskuses. Mitte kunagi ei tule ta koju. No ja siis hommikul latsekesed avastavad ja jooksevad pakke avama.
Teadupärast on 24.detsember vapsee mõttetu kuupäev siin, küll aga 25 on nii tähtis, et inimesed on varakult üleval, et päeva kauem nautida.
Varakult üleval .. Ütleme nii, et Adam oli juba kell 4 üleval, küsides et kas me võime nüüd kinke avama minna. Okei, tegelt oli Pixel see, kes algatas selle, sest jah, häbihäbi aga Pixel põõnab meie voodis. Või noh, kuna talle on väga tähtis magada kellegi teise keha vastas, siis oleme me nii softid, et lubame voodisse tulla. Ja noh, paraku ei ole see "magad jalutsis!" stiilis. See on ikka nii, et Pix dikteerib, kus ta magada tahab. Seepärast olen ma leidnud teda enda kaela tagant, minu pea kohalt (padi on voodiotsast veidi eemal, Pix ronib sis padja ja voodiotsa vahele), üle mu kaela magamas, teki all tunnen, kuidas ta hingab vastu mu alaselga.. Jah, hellitatud koer on ta.
Kaldun teemast kõrvale.. Igastahes otsustasin, et kell neli on ikka veits vara üles ärgata ning panin südamerahus kella üheksani välja. No ja siis tuli "kordussaade" sellest "kas me nüüd võime minna ja kingitused avada?????".
Mind üllatas, et kuigi olime mõlemad pannud kuuse alla magusat kraami + Pixlile mõeldud närimisasjad, siis ta ei tundnud väga huvi selle vastu, mis seal on. Ma ikka eeldasin, et ühel päeval leian ma poolnäritud kingid elutoast.
Meil oli Adamiga diil, et meie eelarve üksteisele on kuni £30. Karm tõsi on see, et me mõlemad ületasime seda.
Ehk oleks toredam jagada pilte, aga .. tegelt ma pole pilte isegi teinud. :D
Adam rääkis juhitavast helikopterist juba novembri alguses, aga arvasin, et see läheb üle .. Lapsed noh. Aga ei läinud! Ega see tundunud mulle ka mõistlik asi, aga no jõulud ju. Ma ei taha, et ta teeskleb no seda "thank you, so kind" ja siis mõtleb, et kõik on nii praktiline aga üldse mitte rõõmutekitav. Ühesõnaga, skoorisin talle selle helikopteri, millest on tal siiras heameel. Eks praktilisi asju tuli ka juurde, no termos+termostass sest kaua ta ikka emale tassi tagasi viimisega venitab, eesti keele õppimise mängu (ma tahaks sellest lausa eraldi kirjutada, kui pettunud ma Eesti kirjastuses olen..), raamatu või pigem nö päeviku (sellest tahaks ka lausa eraldi kirjutada!) , natuke magusat ja pudipadi lisaks.
Oeh, ma tunnen, et nii raske on rääkida sellest, millega Adam mind üllatas. Ma just mõtlen, et ilma piltideta!
Suvel oli meie kodupoeks hiiglamasuur Tesco, kus müüakse igast kraami (Tesco=Prisma). Ma ei mäleta täpselt, mida me tol korral otsisime, kuid mulle hakkasid silma mõõdukausikesed (no sellised pisikesed, 50ml ja 100ml..) AGA need olid pardid. Lihtsalt maailma muhedaimad pardid! Ilmselgelt oli mul neid jubedalt vaja, samas sain aru, et mida ma nendega teeksin. Kokkamisel on alati see, et "50ml õli" on minu jaoks "ahh-panen-ühe-sortsu". Aga need pardid ei läinud ja ei läinud meelest. Ühel hetkel, kui me Tescos nüüd partide ees olime jälle, hakkas Adam ajama, et issand ta ostis valed ja no sellised tavalised mõõdukausikesed.. Ma juba loobusin oma partidest, mõeldes et mul ei ole mõtet parte endale osta, kui Adam juba hankis mingid muud mõõdikud. Jama, aga noh, mis sa ära teed.
Jõuluhommikul tegin ühte oma pakki lahti, ja nägin otsast, et seal sees on mingi faking lauatelefon!!! Kuradi IT-mees, ma ei taha saada LAUATELEFONI jõuludeks! Meil oli küll nali, et Adam kingib mulle tooli ja siis ma kiunusin iga ta liigutuse peale, et "eiiii, ma ei taha mingit tooli jõuludeks!!". Aga noh, kui tooli ei taha, küll sa siis lauatelefoni tahad!!!
Minu rõõm oli piiritu, kui sealt tulid välja mu pardikesed!!
Samuti leidsin ühest pakist smuutimasina, mille lubasin endale sünnipäevaks kinkida. Ja siis tipphetk: Madam oli tellinud Photoboxist kanvaa, millel olid kõige nunnumad fotod Pixlist. Ma vist ei jõudnud öeldagi, et pisar tuleb, kui too oli juba tulnud. Pixpox oli lihtsalt nii nunnu ja oeh.. Nagu minu parim sõbranna siin!
Arvan, et ei ole mõtet teha pilti blenderist (smuutiretseptid on teretulnud), paarist inside-joke kingitusest (st kätesoojendaja, pudel schnapsi ja kommi..) . Siiski näitan teile oma armast tassi.
Kui eestis on jõuluõhtusöök, siis siin on lõunasöök. Sõitsime Adami vanemate juurde. Teel sinna saime väikevendadelt pidevalt sõnumeid, et "kus te olete???? Me tahaks juba kinke avada!!" . Samas oli see üllatus, sest nad ostsid endale hiiglamasuure teleka jõulukinkide asemel (poisid vaatavad telekat kõige rohkem, seega "lapsed" ilma ei jäänud..) aga noh, jõulude puhul järelikult ikka midagi pisikest saavad.
Jõudsime kohale, kui juba niideti jalust, et tulge nüüd, hakkame kinke avama! Pixel muidugi jõudis rõõmus oma püksid täis pissida
Libistasime šampust, kui kinke jagati.
Tundus, et kõik teised jäid ka meiepoolsete kingitustega rahule. :)
Kuna me saime juba novembris(?) neilt varajase jõulukingituse, st kõlarid (mis nad said kaasa uue telekaga, aga kuna neil polnud vaja, siis oli variant meile kinkida või müüa ebays maha.), siis tõepoolest ma midagi ei oodanud. Me läksime sinna suht toidu peale välja, olgem ausad. :D Aga kui minule potsatati suuuur kast üsna alguses juba sülle, siis mõtlesin küll, et .. appi ei.
Samas oli naljakas, kuidas kõik teised rebisid paberi sealt lahti kuhu küüned taha hakkasid. Ma ikka nokkisin kleeplindid ilusti lahi ja voltisin paberi laiali. Owen oli nii kärsitu, et muudkui vihjas, et "kuule, kärista ikka, mida sa jamad!" kui Matthew, kes ilmselgelt oli selle pakkinud, oli nii õnnelik, et oli vaat et terve kleeplindi rulli mu kastile ümber tõmmand.
Pakist tulid välja imearmsad kolm valgetäpilist koogikarpi(?) . Cake-tin. Hoiukarp? Ühesõnaga praegu on keskmine suurus šokolaadide ja muu magusa jaoks
Alumine on tõesti hiiglaslik, keskmine on selline "pannkoogipanni" mõõtu.
Provva Vanaema poolt olid meile kinkekaardid B&Q'sse, et saaksime osta öökapid (mis nüüdseks on juba olemas).
Ja kommi ka muidugi lisaks.
Ma ju ütlesin, et väga pask pilt.
Aga ühesõnaga- kõige lihtsamad öökapid, mis olla saavad.
No ja Pixel, kes tuleb lihtsalt ALATI photobomb'ima. Ahhhhh.
Keegi peab ju valvama ..
Adami isale on väga meeltmööda kokkamine. Iga kord kui me lähme lihtsalt õhtuks külla, siis on mingi mega õhtusöök valmis tehtud. Lihtsalt istu ja kühvelda. Ei pea mingi tähtpäev olema.
No ja kujutate ette, kui on JÕULUD?
Ma paraku ei julgenud öelda üle laua Adamile, et tehku pilti lauast (mind istutati kaunilt Oweni ja provva vahele.. No teate küll, prooviti teha komplimenti et "sealpool lauda peab istuma kolm inimest, kõige peenem läheb keskele".. Olgem ausad: kõik kes must nooremad on, on must pisemad. Ja nooremaid on kaks. +Pixpox) .
Olgem ausad, see oli lihtsalt jõhker! Gigakalkun, ahjukartulid ja -pastinaak, kalkunitäidis (tehakse eraldi pallikestena, ei panda päriselt kalkuni sisse. Süües aga võtad tüki kalkunist, siis täidisest ja siis pohlamoosist) , aurutatud juurvilju sadat sorti (ok ok, porgandid, brokkoli, lillkapsas ja brüsselikapsakesed), minivorstikesed mis on peekoni sisse keeratud ehk pigs in a blanket , kastmeid lisaks. Midagi oleks nagu puudu .. Hmm.. Ühesõnaga .. Ma lasin näost sisse nii palju kui mahtus, missest et tegu oli raskendatud olukorraga, kuna taaskord otsustas tarkusehammas hakata kõige ebasobivamal hetkel kasvama ja panna piirangud peale minu lõualuu liigutamisele. Ei saa ma haigutada suu lahti, aevastus on kõige jubedam .. Lihtsalt ei saagi suud lahti teha. Seega toitsin end kalkuniga nagu titte- võimalikult "lamedaks" kahvli peale, et peaks suud vähem lahti tegema.
Muidugi enne sööki tõmbasime oma "pinginaabritega" laua ääres christmas crackers'id lahti, kust saime pabermütsikesed (mida kõik hoolega kandsid!) ja pisikese kingituse. Väga iroonilsel kombel sain mina MÕÕDULUSIKAD. :D Ma alles sain ju mõõdukopsikud. PARDID!
No ja nagu arvata võib, tegi ka Adami isa ise jõulukoogi (rosina-vürtsikook brändiga, pannakse tuli ka veel otsa!) . Juurde veel brändikoor (brändimaitseline vahustamata vahukoor). Minu jaoks oli see kombo liiga tuline, liiga palju alkoholi korraga. Aga siiski väga maitsev ning uudne kogemus.
Kuna Adamil on sada korda parem telefoni kaamera, siis palun alati tal foto teha. Nüüd aga avastasin, et ta tegi VIDEO, aga noh, sellest pole väga kasu praegu. Õnneks tol korral ma haarasin ta telo, et no "las ma teen lähedalt ka", ja noh, siin mu see "lähedalt" on. :D
Selline kakuke, millele pisti tuli otsa.
Me kõik lihtsalt veeresime laua tagant ära diivanile. No niiiiiii raske oli olla, kõigil nagu toidubeebid kõhus. Vaatasime kuninganna kõnet veel, kõik pooleldi nokkides.
No ja siis tuli muidugi kodus tehtud hõõgveini ring (miks ma kogu elu arvasin, et glögi tuleb õunamahlast ja veinist, kuhu pannakse vürtse juurde? Ilmselt see mingi mu veider teooria, aga kuna John tegi hõõgveini apelsinidest, ananassist ja mangost, siis .. Suht eksootiline siiski! Kuid maitses jumalikult.. Kust mul see õuna idee tuli?)
Egas' miskit ekstrapõnevat juhtunudki vist. Elad, oled, eksisteerid. Kuna Pixel elas Adami vanemate juures umbes sada aastat, siis eks Pix kasvas neile külge ka ikka korralikult. Näha on, kuidas nad (eriti mehed) armastavad Pixliga mürada ja maadelda.
Kui muidu on Owenil komme foto tegemiseks Pixel endale pähe panna ( :D ) siis seekord olid nad mõlemad kõrvuti gängstad. Ok, tegelt taheti Pixli kostüümi demonstreerida..
Kodune pilt ka, kus Adam katsetas tegelt oma uut helikopterit.. khm.. aga noh, igale inimesele selge, kes tegelt pildil tähtsam on. :D
Õhtuks koju jälle, väsimusest voodisse ja linnuke kirjas jälle jõuludel.
No comments:
Post a Comment