Ma ei saa öelda, et need punktikesed wow-efekti võiks tekitada, aga samas need on selliseid asjad, millele ma Eestis elades ehk ei osanud mõeldagi. Kuigi ma kogesin samu asju nii Fulhamis elades kui ka Streathamis, siis nüüd elades täiesti oma kodus ja olla ISE kõige eest vastutav, on päris huvitav siiski.
1. Taaskasutus, prügisorteerimine.
Kui me sisse kolisime, ootasid meid panipaigas juba mitmed rullid kilekotte ja "ämbrikesi". Nimelt innustatakse kõiki majapidamisi oma prügi sorteerima. Ei, ma ei mõtle et pudelid eraldi, papid eraldi, pakendid eraldi.. Nii ekstreemseks ei minda. Proovitakse algusest peale tasa ja targu ning ideaalis sorteeriksid kõik inimesed oma prahi kolmeks (koos lisadega):
* Paber ja puhtad pakendid- need visatakse orantšidesse kilekottidesse. Kuna siin on meeletu piima tarbimine (tee!) ja need piimakanistrid on meeletud, siis nende pärast ongi see suht tehtud. Loputad ära, lööd lömmi ja viskad orantši kotti. Samuti ajalehed, ajakirjad ja flaierid (mida jagatakse siin ikka meeletutes kogustes, lükatakse postipilust sisse nii, et õhtul koju tulles mõtled, et kas saad ukse lahti lükata või mitte, sest kõik need paberid takistavad ust lahti lükkamast..). Need kilekotid tulevad kohaliku teenusepakkuja poolt. Umbes viiel viimasel kotil rullist on kollane kleeps peal, kuhu saad kirjutada oma maja numbri ja kui prügimehed tulevad korjavad koti ära, siis nad näevad et sul on kotid otsa saamas ja jätavad uue(d) rulli(d).
* Toidujäätmed- nende jaoks on eraldi helerohelised häääästi pehmest materjalist kilekotid, mis tulevad kaasa pisikese ämbrikesega. Paned ämbrisse selle kotikese, ning kogud kõik nädala toidujäätmed sinna. Banaanikoored, munakoored, toiduülejäägid. Kui täis saab, keerad kotile sõlme peale ja õues on sul teine samasugune kandiline ämbrike ootamas, mis on küll veits suurem. Viid sinna ja paned uue koti oma toas olevale "kompostikastile".
* Muu sodi- määrdunud pakendid mida ei saagi pesta, kätekuivatuspaber.. Ühesõnaga kõik mis ei sobi orantši kotti ja toidujäätmetesse.
Prügi viiakse ära kord nädalas, meil teisipäeva varahommikul. Paneme eelmisel õhtul või hommikul varakult kilekotid tänavale oma maja ette ja mehed tulevad viskavad kotid peale. Erinevus Eestiga on veel see, et siin sõidab prügiauto aeglaselt auto teel, kui mehed jooksevad tänaval ringi ja viskavad kotte autosse. Eestis ju tuleb prügiauto, haiseb seal prügikastide ees. Siin pole prügiautodel mingit lõhna, ilmselt sorteerimise pärast. Ja pealegi, siin olmeoperaatoriks olemine pole mingi häbiasi! Absoluutselt mitte!
Ma pean tunnistama, kui üllatunud ma olen. Kui sisse kolisime küsis Adam, et kas ma päriselt ka tahan hakata nende orantšide kottidega jändama, sest inglased on endiselt nii mugavad ja eelistavad köögis vaid ühte prügikasti: musta kotti kuhu visatakse kõik kokku. Ja teate mis välja tuli? Meie orantšid kotid saavad kõige kiiremini täis! Meil on lihtsalt nii palju pakendeid et endalgi hakkab kõhe. Jah, meil on köögis vaid üks suur punane prügikast (orantši koti jaoks), siis see toiduämbrike ja üks mingi suvaline kilekott, kuhu korjame Pixli "pissimatid" ja muu soga. Kuna paraku see kott on kõige haisvam, siis õues on must kott ootamas, mida me siis täidame oma pisikeste kotikestega toast.
Osadel inimestel on aias/maja ees ka suured mustad prügikastid, kuhu nad siis sujuvalt oma prügikotte korjavad. Samas on neid üsna vähe, kuna prügihommikul pead sa need ikka tänavale viskama. Seega prügikast on siin lihtsalt "kilekoti varjamiseks".
Paraku teisipäev on nii kaugel, seega ma ei saa originaalitseda, aga sõber Google aitas välja ja saan teile siiski näidata, millised tänavad prügihommikutel välja näevad.
* Paber ja puhtad pakendid- need visatakse orantšidesse kilekottidesse. Kuna siin on meeletu piima tarbimine (tee!) ja need piimakanistrid on meeletud, siis nende pärast ongi see suht tehtud. Loputad ära, lööd lömmi ja viskad orantši kotti. Samuti ajalehed, ajakirjad ja flaierid (mida jagatakse siin ikka meeletutes kogustes, lükatakse postipilust sisse nii, et õhtul koju tulles mõtled, et kas saad ukse lahti lükata või mitte, sest kõik need paberid takistavad ust lahti lükkamast..). Need kilekotid tulevad kohaliku teenusepakkuja poolt. Umbes viiel viimasel kotil rullist on kollane kleeps peal, kuhu saad kirjutada oma maja numbri ja kui prügimehed tulevad korjavad koti ära, siis nad näevad et sul on kotid otsa saamas ja jätavad uue(d) rulli(d).
* Toidujäätmed- nende jaoks on eraldi helerohelised häääästi pehmest materjalist kilekotid, mis tulevad kaasa pisikese ämbrikesega. Paned ämbrisse selle kotikese, ning kogud kõik nädala toidujäätmed sinna. Banaanikoored, munakoored, toiduülejäägid. Kui täis saab, keerad kotile sõlme peale ja õues on sul teine samasugune kandiline ämbrike ootamas, mis on küll veits suurem. Viid sinna ja paned uue koti oma toas olevale "kompostikastile".
* Muu sodi- määrdunud pakendid mida ei saagi pesta, kätekuivatuspaber.. Ühesõnaga kõik mis ei sobi orantši kotti ja toidujäätmetesse.
Prügi viiakse ära kord nädalas, meil teisipäeva varahommikul. Paneme eelmisel õhtul või hommikul varakult kilekotid tänavale oma maja ette ja mehed tulevad viskavad kotid peale. Erinevus Eestiga on veel see, et siin sõidab prügiauto aeglaselt auto teel, kui mehed jooksevad tänaval ringi ja viskavad kotte autosse. Eestis ju tuleb prügiauto, haiseb seal prügikastide ees. Siin pole prügiautodel mingit lõhna, ilmselt sorteerimise pärast. Ja pealegi, siin olmeoperaatoriks olemine pole mingi häbiasi! Absoluutselt mitte!
Ma pean tunnistama, kui üllatunud ma olen. Kui sisse kolisime küsis Adam, et kas ma päriselt ka tahan hakata nende orantšide kottidega jändama, sest inglased on endiselt nii mugavad ja eelistavad köögis vaid ühte prügikasti: musta kotti kuhu visatakse kõik kokku. Ja teate mis välja tuli? Meie orantšid kotid saavad kõige kiiremini täis! Meil on lihtsalt nii palju pakendeid et endalgi hakkab kõhe. Jah, meil on köögis vaid üks suur punane prügikast (orantši koti jaoks), siis see toiduämbrike ja üks mingi suvaline kilekott, kuhu korjame Pixli "pissimatid" ja muu soga. Kuna paraku see kott on kõige haisvam, siis õues on must kott ootamas, mida me siis täidame oma pisikeste kotikestega toast.
Osadel inimestel on aias/maja ees ka suured mustad prügikastid, kuhu nad siis sujuvalt oma prügikotte korjavad. Samas on neid üsna vähe, kuna prügihommikul pead sa need ikka tänavale viskama. Seega prügikast on siin lihtsalt "kilekoti varjamiseks".
Paraku teisipäev on nii kaugel, seega ma ei saa originaalitseda, aga sõber Google aitas välja ja saan teile siiski näidata, millised tänavad prügihommikutel välja näevad.
2. Postipilu.
Eestlastel on postkast. Elagu ta siis korteris või eramajas. Siin on aga postipilud ukse sees. Postipilul on luugike, mis takistab külma tuult või varganäppe sisse tulemast. Postiljon lükkab ajalehe (või flaierid... ahhhh...) sisse, need kukuvad põrandale. Enamasti on postipilud umbes vöökõrgusel, seega käib ikka korralik kolakas, kui pakikesed-kirjakesed maha potsatavad.
AGA..
Teate, meie omad ei tee kolakat. Sest.. Tahate nalja näha???
AGA..
Teate, meie omad ei tee kolakat. Sest.. Tahate nalja näha???
Ma ei viitsinud voodist välja end ajada ja pilti tegema minna, seega olete sunnitud leppima meie landlord'i tehtud fotoga mis ta meile saatis enne, kui me polnud veel maja näinudki.
Paremal pool on meie naabrimees õnnistatud "normaalkõrgusel oleva postipiluga", meil on see maas. :D Vaene postiljon, kes peab meie pärast kummardama nii palju.
3. Vaibad.
Te ei kujuta ette, kui raske on Inglismaal uut korterit/maja rentida, eriti kui sul on koduloom. Miks? Sest ainult üks kümnest korterist on puitpõrandaga. Ülejäänud kõik on vaibaga. Ja no ilmselgelt on vaip niivõrd kallis, et iga kord kui inimesed kolivad, seda siis vahetada.
Fulhamis oli vaid köök, koridor ja vannitoad muu põrandakattega (neil oli mingi 8 magamistuba?). Streathamis oli köök, vannitoad ja elutuba/mängutuba vaibavabad.
Meil on pool ja pool: elutuba ja magamistuba on seinast seinani vaibaga kaetud, vannituba on plaaditud, koridor ja köök on parketiga.
Fulhamis oli vaid köök, koridor ja vannitoad muu põrandakattega (neil oli mingi 8 magamistuba?). Streathamis oli köök, vannitoad ja elutuba/mängutuba vaibavabad.
Meil on pool ja pool: elutuba ja magamistuba on seinast seinani vaibaga kaetud, vannituba on plaaditud, koridor ja köök on parketiga.
Põhjust ma täpselt ei teagi, miks inglased nii palju vaipa armastavad. Puhtuse põhimõte see olla ei saa- enamasti on vaibad heledad, mistõttu paistab mustus ja tolmurullid ikka ERITI hästi välja. Soojem? Hmm, on soojem jaa aga samas nii paljud kannavad ikka susse.
Minu jaoks üks "veidram" nähtus on see, et inimesed ostavad kirju vaiba, mille nad panevad VAIBA peale. Makes sense? Nad ostavad mustrilise 1x1,5 vaiba ja panevad vaipeeritud(? :D ehh, ehh, selline sõnaleiutaja) põrandale. Miks nad selle toa üldse vaibaga katsid üldse??
Minu jaoks üks "veidram" nähtus on see, et inimesed ostavad kirju vaiba, mille nad panevad VAIBA peale. Makes sense? Nad ostavad mustrilise 1x1,5 vaiba ja panevad vaipeeritud(? :D ehh, ehh, selline sõnaleiutaja) põrandale. Miks nad selle toa üldse vaibaga katsid üldse??
Kui kolisime, siis minu üheks nõudeks oligi see, et vähemalt üks tuba oleks vaibavaba. No näiteks köök. Jah, uskuge mind, nii paljudel on isegi köögid vaip...eeritud.
Ma lihtsalt ei visanud näppe selle peale, et kunagi väljakolides peame me oma tagatisrahast ilma jääma lihtsalt seetõttu, et koer pissis vaiba täis kuna tal polegi muud kohta kuhu oma häda teha. Jah, aed on, pissimatid on ka AGA kuna ta on kutsikaeas, siis õnnetused juhtuvad ja pikkade tööpäevade tõttu ei saa ta ju igal ajal õue ka. Siiani on ta vist ühe korra pissinud vaibale lihtsalt seetõttu, et ta pidi ühes toas kinni olema terve päeva ja ta ei taibanud kui suur tema matt on (köögil meil ust ei ole seega kööki ei saa kinni panna..).
Ma lihtsalt ei visanud näppe selle peale, et kunagi väljakolides peame me oma tagatisrahast ilma jääma lihtsalt seetõttu, et koer pissis vaiba täis kuna tal polegi muud kohta kuhu oma häda teha. Jah, aed on, pissimatid on ka AGA kuna ta on kutsikaeas, siis õnnetused juhtuvad ja pikkade tööpäevade tõttu ei saa ta ju igal ajal õue ka. Siiani on ta vist ühe korra pissinud vaibale lihtsalt seetõttu, et ta pidi ühes toas kinni olema terve päeva ja ta ei taibanud kui suur tema matt on (köögil meil ust ei ole seega kööki ei saa kinni panna..).
4. Uksenupud.
Mul on tunne, et neist on juba parajalt vadratud. No kes ei tea, millised uksenupud on? Mr Google aitab hädast välja jälle ning demonstreerib teile nuppu koos käemodelli Joey'ga liiga palju "Sõpru" vaadanud..
Ühesõnaga.. Selline nupp on kahel uksel kolmest. Õueuks on hoopis mingi teise süsteemiga ja aiauks on vana hea lingiga.
Ega mul sellest midagi rääkida polegi, ainult see, et kord olen ma sunnitud istuma pool tundi oma toas, kuna üks loll kreemitas käsi enne, kui ust lahti tahtis teha. No lihtsalt ei saa. Libiseb ära.
Siit õpetus: ÄRA KREEMITA KÄSI, KUI UKS ON KINNI.
5. Lambilülitid.
Googeldasin aga no ei leidnud "õiget". Nimelt meil ripuvad nii köögis kui vannitoas laest alla nöörid, mille otsas on mingi.. asi. Nupuke või nii. Ja kui tõmbad seda kergelt, siis käib klõps mis tähendab et lamp läks põlema. Lased lahti ja voila! Lamp põlebki!
Ma arvan, et see süsteem on väga okei vannitoas. Küll aga ma arvan, et köögis on see suht veider. AGA.. meie köök ongi veider. :D
Samas on paar korda juhtunud (mitte meie kodus), kus ma olen tõmmanud tolle nööri laest alla. :D Või noh, mitte minu süül, sest need nöörid pole väga kõvasti kinnitatud niikuinii. Sidusin kinni ja läks taas nagu lepase reega.
6. Vetsu-flusher.
Just.
Link.
See on üliveider teema, millest rääkida, aga.. ma olen õnnelik, et meil praeguses kodus on see klassikaline "eesti stiilis". :D
Ajapikku kipuvad need lingikesed lihtsalt ära väsima ja hakkavad poti küljes logisema. Eesti-stiilis nupud on ju lihtsad: vajutad sisse ja ise hüppab üles. Lingid aga pead jõuga alla tõmbama, seepärast hakkavadki nad logisema.
Pean tunnistama, et need lingikesed on nii khuulid, aga suhteliselt ... ebapraktilised pikemas perspektiivis. Ma ei tea kedagi, kes oleks oma potinuppe vahetanud välja, küll aga on mulle kõrvu jäänud nii palju lingivahetusi.
7. Segistid.
Nagu.. Päriselt ka või?
Ma olen alati teadnud, et need inglastel eksisteerivad AGA.. Kuidas nad päriselt PÄRISELT neid kasutavad? Varem ma mõtlesin et "ah kuidagi nad ikka kasutavad" aga nüüd ise silmitsi seistes sellega .. Oeh.
Kuidas ma hambaid pesen? Üks mu hammastest on väga külmatundlik, seega eelistan pesta nö toatemperatuuri-veega, leigega. Aga kuidas ma saan leiget? Üks kraan läheb nii kiirelt kuumaks, teine on ühtlaselt jääkülm. Minu taktika on see, et ma proovin selle "leige" vee saada käppelt, kui kuuma kraani käima keeran..
Kuidas ma käsi pesen? Külma veega, sest see tegevus võtab kauem aega ja ei saa vaid "supsti kasutan leige vee ära".
Kuidas ma käsi pesen? Külma veega, sest see tegevus võtab kauem aega ja ei saa vaid "supsti kasutan leige vee ära".
Õnneks dušivesi tuleb dušist ja vannivesi tuleb ühest segistist, küll aga kahest eraldi keeratavast nupust.
Köök on meil ka õnneks normaalse kraaniga.. Inglaste mõistes normaalsega siis.. Adami vanas korteris oli köögis samamoodi kaks segistit, mu käed olid nagu jäätükid pärast nõudepesu..
Absoluutselt ei kurda, inimene harjub kõigega.
8. Jalatsitega toas käimine.
Seda oleme me kõik vist mõelnud väljamaa filme nähes, et mida kuradit eksole.. Mäletan, kui omal ajal vaatasin oma lemparit "Kodus ja võõrsil", kui pidevalt istuti diivanil, kingad jalas... Voodis, jalanõud jalas.. Pehmetel vaipadel käidi, jalanõud jalas..
RÕ-VE ma mõtlesin.
Ei, ma ei ole ikka veel harjunud sellega, sest kuidagi sujuvalt on meie koju tulnud reegel, et võtad ikka jalanõud puitpõrandal ära ja edasi kõnnid sokkis. Kuna meie kodu on jahe, siis tõmbame otsa villased sokid.. Või noh, kes villased, kes soojad matkasokid.
Alati kui külas käime tunnen ma end nii ebakindlalt, sest ma ei tea, mis on nende kodu reeglid. Osad käivad saabastega, osad sokkis. No ja kui tolles kodus on nii sokiloomi kui ka saabastes käijaid, mis siis mina olema pean?
#ärevushäire
Samas hommikul kontorisse minnes on jalanõud üks osa outfit'ist. Paned jalga, siis lähed alles kööki, et teha tee teepeale kaasa. Eestis on saapad enamasti ikka viimane asi enne, kui välja lähed.
9. Aiad.
Mul on siiralt kahju, et inglaste arusaam aedadest on.. väärastunud. Mismoodi?
No ikka niimoodi, et nad tassivad aia kola täis, neil on seal pisike kuurike kus veel enamgi kola hoida, nad "istutavad" mängupuid sinna, põõsaid. Nad panevad maha võltsmuru. Nad võtavad jänesed ja panevad nad aeda aedikusse.
No ikka niimoodi, et nad tassivad aia kola täis, neil on seal pisike kuurike kus veel enamgi kola hoida, nad "istutavad" mängupuid sinna, põõsaid. Nad panevad maha võltsmuru. Nad võtavad jänesed ja panevad nad aeda aedikusse.
Mis siis minu arust valesti on?
Ma olin üliõnnelik kui leidsin meile elamise KOOS AIAGA. Selline võimalus on megaharuldane, eriti kui elad ridaelamus. Ega meie aed pole teab mis botaanikaaed- uksest välja minnes pead kolm astet trepist alla minema, siis on külm kergelt samblane betoon. Algab muru, kust vastu tulevad kaks teadmatut sorti puud, nende all on taas teadmatut sorti taimed. Keset aeda on pesukuivatusrest ning aia lõpus on kõrgendik, kus lipendab multširiie ja tibatilluke kogus multši. Ma ei ole viitsinud väga koristada seal praegusel külmal ajal (7 kraadi, ehh-ehh-ee), seega on seal veel kuivanud puulehti lisaks. Ja ongi kõik.
Ei ole ma teab mis rohenäpp, aga kuna ma tunnen, et nüüdsest algabki mu täiskasvanu-iga, kus olen MINA see vastutaja ja ei tee keegi mu eest midagi ära. siis arvan, et ma peaks siin midagi muutma, et kodusem oleks.
Lihtsalt täiega nukker on kiigata üle aiaseina ja vaadata, mis olukord meie naabritel on. See on lihtsalt soga täis ja aeda nähakse kui uut kohta kuhu asju visata, kui majja enam ei mahu. Okei, tegelt see nii hull ka pole, neil on muru ja asjad.. Aga ikkagist. Ma tahaks teha grillpidusid, kutsuda sõbrad või pere ja lihtsalt chillida aias..
Kuna see pole meie püsiv koht, siis ma tõesti ei taha mingi megaraha siia aeda alla panna. Samas mul on nii nukker tunne alati, kui hommikul tõmban kardinad magamistoas eest ära ja.. vastu vaatab see kurb aiake. Viskasin maha ükskord nartsissisibulad, aga pooled on üleskaevatud ja tuppa toodud mõttega, et "Vaata, mis ma mulla alt leidsin!". Samas käies siin poodides ringi, mõtlen küll, et kui lilleseemned siin niiiii odavad on (just seetõttu, et keegi ei osta neid), siis miks ka mitte? Pole mul raske oodata kuni need taimekesed nina välja pistavad.. Inglased eelistavad ikka osta poest taime, millel õied juba tükkaega küljes olnud.. Mul aega nagu muda, võin oodata küll.
Kui vaid need jälle üles ei kaevata...
10. Kõik on nii igav.
Värvid, mida ma oma vanemate kodus varem elades nägin:
beez, must, valge, punane, pruun, roosa, roheline, orantš.
beez, must, valge, punane, pruun, roosa, roheline, orantš.
Värvid, mida ma praegu näen:
valge.
Ja nii igav ongi.
Magamistoas kõige värvilisem asi ilmselt on tekikott- roosades, hallides ja valgetes toonides. Kõik neli seina on valged, kardinad on valged, kaks megasuurt kappi on valged, vaip on hele. Voodi on küll tumepruun aga seda tegelikult väga ei märkagi.
Elutoas on kõik seinad valged, uks valge, vaip natuke tumedam küll.. See on ilmselt kõige värvilisem tuba meil, sest diivan on tumehall ja telekas on must ja kapp on puidust.. :D
Köök on üllatusüllatus! VALGEEEEE. Kapid heledast puidust.
Ja te veel küsite, miks tulipunane prügikast mu kinnisideeks oli?!
Ja vannituba.. oo ei, oo ei, ega midagi uut siit ei tule! VALGE!!!
Värvi annab vaid samblaroheline vaibake ja kirju vannikardin, mille me ise üles panime..
Koridor- taaskord valge.
Kui keegi meile värvilisi pilte maalida tahab, võtame hea meelega vastu!
No comments:
Post a Comment