Friday, January 29, 2016

Ma tunnen, et mu elu pole praegu ühtlaselt sujuv, vaid on mingid üksikud seigad.. 

* Olen taas töötu. Või noh, kui "tööga" ma ikka enne olin. Aga nüüdseks olen ametlikult 100% tagasi tööotsingutel ja ütleme nii, et olukord on rohkem kui masendav. Ma lihtsalt tunnen, et ma olen maailma mõttetuim inimene, keda keegi tööle ei taha võtta, sest igalpool on vaja mingit diplomit, et olen kursuse läbinud. Ja need kursused on kõige randoomsemad, mida ei saagi eeldada, et igal teisel inimesel võiks see olla. Olen kandideerinud kümnetele ja kümnetele kohtadele, aga tagasisidet pole. Suvel läks nii kiirelt, sest õpilased otsivad ikka tööd ja võetakse kiiremini: vaid kolm kuud ju ja siis on kõik ok. Praegu on aga lihtsalt nii nõme aeg ikka, et ei võeta kuhugi. Samas olen ma ise ka natuke valivam ja iga töökuulutuse peale ei jookse. Ma lihtsalt ei näe, kuidas ma saaks kunagi mõne töö oma CVsse märkida ja näidata, et ma olen arenenud. Lihtsalt täiega nukker on, sest mul on selle kahe päevaga siin nii kõrini kodus istumisest ja mitte midagi kasuliku tegemiseks. Või noh, kodule on ikka kasulik aga ma võiks sellel ajal ju raha teenida, et meil kergem oleks. 

* Mul on vist mingi mega-madalperiood, sest noh.. kõik. Ilmselt suurim põhjus ongi see, et ma tunnen end mõttetult. Lootust ju on, et ehk keegi vastab mu CV'le sest ütleme nii, et mul on siiski eeliseid kohalike 22-aastaste eest, eriti veel meie piirkonnas.
Aga jah, kõik läheb kuidagi aeglaselt, mitte miski ei lähe nii nagu ma tahaksin ja mu elus puudub ikka veel stabiilsus ja rutiin.

* Eelmisel reedel oli Adami firma selline.. chill-relax pidu, mis tegelikult oli rohkem selle jaoks, et tutvuda teineteise isikuomadustega. Nad kõik olid teinud hästi põhjalikud testid ja siis tuli läbi arutada, mismoodi nad oma tööd teevad ja mis rolli nad kontoris mängivad. Ma sain ka kiirtesti kohapeal tehtud, kuna töötasin minagi seal ju.. Kõik poisid olid kihla vedanud, et missugune ma olen (ehk millisesse gruppi kuulun: punane, kollane, roheline, sinine). Nad kõik arvasid, et ma olen roheline, mis tähendas seda, et olen hästi hooliv, küsin teistelt kuidas neil läheb ja noh, üleüldiselt olen rohkem inimeste-inimene, tunnen huvi ja tahan aidata.. Tegelt tuli välja see, mida keegi ei osanud arvata: ma olin põlev punane, mis tähendas seda, et olen otsekohene, ei mingit ninnunännutamist ja olen pigem juhtivam pool kui alluv. Minu arust oli see puhas jamajutt, aga mida edasi, seda rohkem ma arvasin, et ehk tõesti. Samas minus seda liidripoolt ei ole.
Lasime pitsat veel näost sisse, minu "roheline" pool lõi välja, kui Adami töökaaslase laps (kõik töötajad olid oma kaaslaste ja lastega..) roomas mu juurde, ning hoidis end mu käe najal püsti, kui kurki sõi. Ma täitsa igatsen lastega koos töötamisest.. Enamus meist lõpetasid basseinis pooluppudes (ma vist ei maininud, et see oli mingi inimese KODU..) .. Läksin sinna küll eelarvamusega, et mul ei ole seal midagi tarka teha, sest nad kõik on omavahel sõbrad ja ma olen erak, pealegi veel eestlane.. Aga ei, üli-fun oli. 

 

* Meil on mingi gigavõitlus rebastega siin. Eile öösel oli asi ikka väga .. rets.
Nimelt .. Kui varem magas Pixel mõnuga meie voodis, siis viimasel ajal oleme me hakanud teda magamistoast välja lukustama kuna saime aru, et keegi meist ei maga hästi. Kuna ta oli koguaeg üksi kodus, siis ilmselt ta magas enamuse ajast ja öösel oli üleval. No ja siis tõi oma mänguasju meile keset ööd või tuli musidega üles ajama. Kui mina teda ignoreerisin, siis kõik oli ok. Ta loobus ja läks magama tagasi. Aga Adam ei oska teda ignoreerida, ta näitab välja et ta on ärkvel ja Pix saab sellest indu juurde. Seega, eile õhtul panime ta magamistoa ukse taha, et magagu oma voodis elutoas, köögis saab ka käia ja noh, talle oleks nagu kõik vajalik olemas. Ma isegi ei mäleta, mis kell oli, kui mul oli nii kõrini tema haukumisest. Küsisin veel Adamilt, et mille peale ta haugub, kui Adam oskas juba vastata, et rebane liigub ringi. Kuna meil on aknad suht madalal ikka (natuke üle põlve), siis Pix näeb aknast välja tumbale ronides ja kuna meil on seinades tuulutusavad, siis sealt kuuleb kivikeste klõbinat, kui keegi kõnnib aias. No ja siis ta lõugas ja lõugas ja lõugas .. Ahhh. Enne magamistoa ust lahti läksin tegema, vaatasin aknast välja aeda.. Mul oli tunne, et ma nägin lausa KAHTE rebast. Üks oli naabrite aias (meil naabrite aiale vaat et parem vaade kui meie omale..)  ja teine meie aias, kes tõmbas tulejutina leebet. Me arvame, et naabrite aias on tagaseinas auk (või seal polegi tagaseina), kust need neetud haisukotid sisse tulevad, sest iga kord kui ma rebasega tõtt vaatan (noh, tema naabriaiast ja mina magamistoa aknast..), siis jookseb ta iga kord ühte kohta peitu ja sealt enam tagasi nii ruttu ei tule.. Ilmselt mingi augulaadne asi seal on! 
AGA,.. kujutate ette seda haisu? No Karjaküla rebasekasvatuse haisu??? Ja kuna sealt naabriaiast on otsetee meie maja ette, siis on niiii mugav tulla ja meie prügikotte laastada. Kuna tollelt "ujumispeolt" pidime prügi kaasa võtma, siis panime koti mugavalt maja ette, et varsti tuleb prügiauto niikuinii.. Ja no järgmine hommik oli prügikotti auk sisse söödud ja pitsa ääri varastatud. 

* Minu üheks eesmärgiks aastal 2016 on õppida kokkama nii, et ma ei pea retsepte enam vaatamagi. No et kui tuleb isu kooki teha, siis ma oskan vähemalt koostisosad öelda peast.. Põhiasju ma ikka oskan teha, pastat erinevate kastmetega, muna keeta ja praadida ... Aga ma tunnen, et ma olen selles vanuses, kus võiks hakata välja kujunema need "firmaroad". Nüüdseks olen katsetanud scotched eggs, marineerinud kana erinevalt (aga maitsevahet ikka pole :D ) , banaanikooki teinud umbes kümme korda (neist esimene vaid õnnestus nii nagu ma tahtsin).. Karrikastet tegin kunagi otsastpeale ... Ühesõnaga, pole väga midagi jõudnud kokku keerata, aga eesmärk on vägev! 

* Eile? Üleeile? õhtul oli naljakas olukord.. Iga õhtu kui ma õhtusööki teen, saab Pix ka osa sellest. Olen endiselt seda usku, et koer ei saa toituda vaid konservist ja no olgem ausad, ülejääke meie majas väga ei ole seega siit minu dieedinipp! Anna osake oma toidust koerale! 
Ühesõnaga.. Tegin ahjuliha koos kartulitega, lisaks kõrvale spinat ja herned. Hakkisin talle kõik ära, segasin kokku (muidu ta sööb vaid parimad palad ära ...). Kuna eilseni tal ei olnud korralikku kaussi, kust pehmet toitu süüa (vesi+kuiv toit+pehme toit), siis sõi ta ajutiselt plastikust pisikesest karbikesest.
Istusime siis meie elutoas, vaatasime telekat ja sõime.. Meil ei ole lauda, või noh.. tegelt laud on, aga see kolis magamistuppa ja meil ei ole pigem toole, seega sööme diivanil istudes. Ühel hetkel jooksis Pix kööki ja tuli tagasi, karp hambus. :D Pani maha ja sõi siis koos meiega! Ma ei teadnud, kas teda kiita kui tark koer ta on, või pigem võtta tema söök ja viia kööki tagasi, kus tema lauamatt on koos kaussidega. 

* Eelmine nädalavahetus käisime pangas, et lõpuks mulle pangakaart saada. Adam oli kindluseks mul kaasas,
Mäletate, et mul oli jama NI's, kus nad ei tahanud Trin'i parandada Triin'uks? Läksime siis panka, kus konto avamiseks on vaja kahte elukoha tõestust: korteri üürilepingut ja näiteks NI kiri. Läksime nendega siis panka, kui ühel hetkel tuleb teller tagasi, et kuule.. ühel paberil on Triin ja teisel Trin, neil oleks SAMA nime vaja, mitte erinevat. No nahka sa töötad NI's kui sa väljastad paberi, millel ei ole mu nimi! Proovi siis pangale tõestada. Õnneks see megasuur viga panga jaoks ei olnud ja sain oma kaardi tehtud. Aga kui tolkorral lubas NI töötaja, et ei, see et Trin ühe I'ga on, sellest pole midagi, vahet pole. Ja juba esimene koht kus NI kirja pidin näitama, tekkis kerge arusaamatus. Ma juba tunnen, et ma olen muutumas selliseks inimeseks, kes teenuse mitte-saamisel või halva teeninduse põhjal tahaks jubedalt kaevata kellelegi.. 

* Kuna ma olen selline mõttetu mees, siis mõtlesin, et eks ma teen siis midagi kodu heaks. Mu missiooniks on saada aed korda, sest tuule ja sodiga on see lihtsalt piinlikuks muutunud. Käisin eile linnapääl ja see on lihtsalt kreisi, mis 99p poodides käib. Selline tunne, et haara kõik asjad sealt kaasa. IGA ASI ON 99 PENNI! 
Haarasin paar pakki lillesibulaid ja seemneid (kuna ma nii rotikas, siis otsisin sibulaid, kus oli kõige rohkem .. :D ) ja oeh, oleks tahtnud kõike. Aga ei, ma sisendan endale, et kuna ma olen töötu, siis niisama kulutamist siin olla ei saa asjadele, mis meile otseselt kasu ei too. Aga jah, tulin poest välja naaatuke vaesemana kui ma enne olin ja õnnelikum kui iial varem. Paraku ei leidnud ma põõsalisi taimi, mis võtaks ruumi aiast ära ja ma saaks vähemalt selle multšinatukesegi kokku kraapida väiksema ala peale. Ühesõnaga, kõik asjad on köögis ootamas, et mulda panna (mida pole, on muld.. :D ) ja oeh, nii põnev! 

* Ma olen rääkinud, et meil on aias auk. Või noh vahe, kust Pixel saab naabritele külla minna. (Meil on aed nii vasakul kui ka paremal.. Vasakul on see jänes, paremal on tühi aed, mida meie ülemine naaber, üksik mees, ei kasuta.. ma ei tea, kas ta üldse teabki, et see tema aed on.. :D ) Kuna praegune lahendus on maailma naljakaim, st ma lükkasin sinna vahesse ette parketilauad, mille aiamajast leidsin ja üks neist lihtsalt turritab välja, siis oli uut lahendust vaja. Nii raske on rääkida ilma piltideta, aga õues on liiga külm, et praegu pidžaamas pilti tegema minna. :D Aga ühesõnaga- seal on auk ja ma ei teadnud mida sellega teha. Kuni eilseni. 
Märkasin, et mingi naine annab ära telliskive. Väga lamp, aga meie jaoks suurepärane uudis! Ok, Adam polnud eriti õnnelik, et peab kuhugi sõitma, siis need telliskivid autosse laduma ja sõitma selle gigakoormaga. Samas hakkas mu peas mõttekanal jooksma, et kas üldse laduda see auk kinni või kasutada neid aias teistmoodi.. 
Oeh. Mõttetu jutt teie jaoks, sest te ei saa ilmselt arugi, kui halb meie aed välja näeb, aga .. Mul on lihtsalt piinlik mõni pilt üles laadida. 
Aga eile õhtul siis sõitsime tolle naise juurde ja teate mis! TA OLI LÄTLANE!!!!!!! 

* Ükspäev laadisin foorumisse, kust me Pixli saime, tema paar fotot ja küsisin, mis teised arvavad, mis tõugu ta on. Ma ei saa aru, miks minu teemade all läheb alati jõhkraks vestluseks lahti. Või noh, mu teemad on alati sellised, kus ma küsin inimeste arvamust, aga inglased ei loe eelmisi postitusi, ja nii võibki lõpuks olla 40 samasugust soovitust. Ühesõnaga.. Selle teema alt kirjutas mulle üks mees, et nad said ka koera ja kuidagi mu stoori tundus väga tuttav, et äkki on Pix nende koera õde.. Ja surpriis! OLIGI! Järgmine Pixli vend on leitud. Samas ma arvan, et nende lugu on veel jõhkram kui meie oma. Näiteks Jack ei lubanud tollel mehel enda koju tulla vaid ütles, et ta toob koera ise uude koju. WTF? Ühesõnaga see mees pidi valima fotodelt välja koera millist ta tahab ja Jack siis viis neile. See on siin illegaalne, sest selline tegu viitab otseselt kutsikafarmile. Aga mul oli nii hea meel, et järgmine vennake on Pixlil leitud! Mees ütles kusjuures, et ta naine ei suutnud valida, kas nad tahavad nende praegust koera, Tysonit, või meie Pixlit, kui ta veel Pixliks polndud nimetatud.. 

* Haakudes eelmise teemaga kokku, see neetud Jack müüb täna JÄLLE ühte kutsikat. Chihuahua ja Jack Russelli segu. Me arvasime ka, et Pix on jacki ja chichi segu, aga too kutsikas on hoopis teistsugune. Veidram asi on taaskord hinnas: ta müüb kahe tõukoera segu £160'ga. Kuidas see võimalik on? Isegi armastatud krantsid on müügis mitte vähemaga kui 200. No nii kurjaks ajab. Rääkisin tol korral selle mehega kellel Pixli vend on, et ka tema on märganud et Jack müüb tihedamini kui normaalses elus üks koer koeri peaks saama.. Lubas, et kui näeb et Jack müüb kutsikaid, siis helistab loomakaitsesse.. Oleks ka aeg, sest mind tol korral adminnid ei kuulanud. :( 

Aga ok, see Majasokk läheb paneb nüüd pärmitaigna kerkima, et kaneelirulle teha. Ma lollakas kõmpisin eile Poola poodi (polski skleppppp, nagu me Adamiga nalja teeme, sest iga poola poe peale on kirjutatud polski sklep aga ei tea kuidas seda häädatakse tegelt .. ) et pärmi saada, sest netist ei näidanud, et ALDI seda müüks.. Aga voila, Aldis isegi odavam pärm kui poola poes. Ups. 

No comments:

Post a Comment